Stalini terror, Stalin II maailmasõda ja liitlased

Saksa rahvas oli enne kui sõda lõppes ja eriti peale sõja lõppu üsna kehvas seisus. Majandus oli segi tambitud ja nagu sõja olukorras ikka, siis esmajoones püüti tagada rindel olevale sõdurile toit, varustus ja laskemoon. Saksa lihtinimese elu ei olnud sugugi mingi mee lakkumine. Puudus oli kõigest. Meile laialdaselt näidatavad pildid koonduslaagritest on tehtud just enne ja pärast sõja lõppu. Ja vangide olukord ei paranenud kohe, isegi halvenes, sest välja neid ei lastud. Aga kinni pandud sakslastega topiti laagrid pilgeni täis. Vangilaagrite kehv olukord on arusaadav, lihtsalt üldise kitsikuse tingimustes jäid koonduslaagris olevad inimesed varustatuse poolest tähtsuselt viimasteks, eriti need keda kasulikule tööle rakendada ei suudetud. Kuid erinevalt nõukogude liidu Gulagi vanglate süsteemist saksamaal vangide tahtlikku surnuks kurnamist ei praktiseeritud ( venemaal laialt praktiseeritavalt tuli töönormi täitmiseks kulutada rohkem energiat kui toidust sai ). Sõja algfaasis oli vangi elu rahuldav, vangi langenud vene sõduri mõistes isegi hea. Ja kordan veelkord - meile holocaustina pähe määritav jutt on lihtlabane hülgemöla ja lääneliitlased sõdisid pesueht mõrvaritena naiste ja lastega, tappes kaitsetut elanikkonda ning jättes sõjaliselt olulised ettevõtted pea puutumata.
Vene keele oskajale intervjuu "vabastajate" käitumisest:
https://www.facebook.com/video.php?v=141...=2&theater