Stalini terror, Stalin II maailmasõda ja liitlased

Tsitaat:Kuskil 1945 aastal anti käsk, et sellest hetkest peale peab Punaarmee käituma "korralikult". Paljud kes seda ei uskunud või seda ignoreerisid läksid kohe püssitoru ette.

Tegelikult ei olnud see päris nii, käsk ei olnud üldine. 1945-nda aasta 20-ndal aprillil(Berliini operatsiooni neljandal päeval) tuli välja Stalini allkirjaga Peakorteri direktiiv №11-072, mis oli adresseeritud Esimese Valgevene rinde(Konev) ja Esimese Ukraina rinde(Žukov) juhtidele ja sõjanõukogu liikmetele. Selles oli öeldud:
"Käsin! Nõuda suhtumise muutmist sakslastesse, nii sõjavangidesse kui ka tsiviilisikutesse. Käituda sakslastega paremini. Nüüd tekob küsimus- miks nimelt 20-ndal aprillil ja mis veel tähtsam- miks ainult nendele kahele rindele, aga kahele naaberrindele jäi see direktiiv kehtestamata? Kusjuures meenutavad veteranid, et Konevi juures oli kord majas, Tšernjahhovski(Ida-Preisimaa) alluvuses toimusid aga elajateod. Ajaloolased kipuvad uuemal ajal arvama, et tegu oli Stalini sihiteadliku tegevusega- puhastada hirmu ja õudusega Ida-Preisimaa, Pommer ja Sileesia sakslastest, kes hirmust Punaarmee metsikuste eest pagesid(meenutagem, et sõja ajal elas Ida-Presismaal ligi 7 miljonit sakslast, Poolale üleandmise ajal aga polnud seal enam praktiliselt ühtegi. Siiani on selgusetu, palju neist tapeti venelaste poolt, palju kadjama sai etc. Venelastele süüks pandavate arv kõigubki nende seitsme miljoni(max) ja poole miljoni(miinimum) vahel, erinavad uurijad pakuvad erinevaid numbreid. Samas, kui jõuti liitlaste vaatevälja, siis löödi vägedele päitsed pähe ja hakati sakslasi väliköökidest heategijatena toitma. Muideks, eelpool mälu järgi tähendatud arvu 5000 tuleb korrigeerida- tegelikuses oli see number sõjaväe prokuratuuri andmetel 4148 ohvitseri.

Žukovist- kel keel käes, soovitan silmaringi laiendamiseks tema autojuhi mälestusi, kus veetava tegusid pealtnägija poolt üpris üksikasjaliselt kirjeldatud on...

http://www.e-reading.me/bookreader.php/9...kovym.html

Või tutvuda näiteks Poliitbüroo 1948 aasta 20-nda jaanuari istungi materjalidega, komisjoni kooseeisus Ždanovi, Bulganini, Kuznetsovi ja Škirjatoviga, kes Žukovi tegevust uurisid, aruandega. Nii leidis komisjon näiteks, et...

"...подчиненные Жукова, угодничая перед ним, забирали картины и другие ценные вещи во дворцах и особняках, взломали сейф в ювелирном магазине города Лодзь (это Польша, заметьте, не Германия), изъяв находящиеся в нем ценности. В итоге всего этого Жуковым было присвоено 70 ценных золотых предмета, до 740 предметов столового серебра и сверх того еще 30 кг разных серебряных предметов»

Ka Viktor Suvorov oma raamatus "Võidu vari"("Тень победы"- tegu on venekeelse sõnademänguga, "День Победы" tähendab võidupäeva ja on David Tuhmanovi vaata et kultusliku võiduteemalise laulu pealkiri) on Žukovi tegevust just sellest aspektist väga üksikasjaliselt valgustanud.

http://militera.lib.ru/research/suvorov7/index.html

---

(23-09-2014 20:51 )positiivne Kirjutas:  Teemaväline küs. Olen lugenud väidet et vaippommitamise võtsid kasutusele liitlased ja venelased. Kas võib tõsi olla, et sakslastel ei olnud selleks loodud tehnikat ega väljatöötatud taktikat - nad rajasid oma sõjapidamise pigem täpsusele?

Venelased ei saanud vaippommitamisi väga korraldada sel lihtsal põhjusel, et neil polnud vastavat võimekust. Vene tööstus ei suutnud toota starteegilisi pommitajaid, mis oleksid olnud USA või Inglise õhujõudude B-17, B-29, Wellingtonide või Halifaxide tasemel. Mis aga selliste pommitamiste autorlusse puutub, siis guugeldage, lugupeetav, väljendit "Bomber Harris", saate piisavalt lugemist...