Amatsoonid

Palju sajandeid erutavad legendid naistest - amatsoonidest - inimeste meeli.
Aja jooksul on tõsilood segunenud legendidega.
Naiste jaoks on see sõltumatuse sümbol, jäljendamise objekt. Meestele aga ilu ja veetlevuse näidis.
Esmakordselt ilmusid teated amatsoonidest Vana-Kreeka ajaloo kroonikatesse.
Ühe versiooni järgi pärineb sõna "amatsoon" iraani sõnast "ha-mazan" -naissõdalane. Teise versiooni järgi tuli sõna "amatsoon" sõnadest "a" ja "mazon", mis tähendab "ilma rinnata".
On ka teisi versioone. Näiteks "a masso võib tähendada "puudutamatu" (meeste jaoks).
Põhja-Kaukaasia keeltes tähendab sõna "maza" "kuud", mis võib olla selle kauge aja kajaks, mil selle piirkonna inimesed jumaldasid Kuud - jahi jumalannat, mis vastab kreeka Artemisele.
Eelajalooliste matmispaikade välja kaevamise järgi on tehtud kindlaks, et amatsoonid võisid elada ka Indias, Malaisias ja isegi Balti mere ääres. Üsna hiljuti tegid inglise teadlased kindlaks, et oli amatsoone, kes võitlesid koos roomlastega kaasaegse Suurbritania territooriumi pärast.
Legendid ja iidsete ajaloolaste tunnistused omistavad amatsoonidele osavõtu Trooja sõjast.
Vana-Kreeka ajaloolaste kinnitusel kirjutas Homeros peale "Iliase" ja "Odüsseia" ka poeemi "Amatsoonide maa", mis aga ei ole millegipärast säilinud.
Kuulus keskaegne reisimees Marco Polo kinnitas, et nägi isiklikult amatsoone Aasias. Hispaanlased ja portugallased teatasid "amatsoonide riigist" Lõuna-Ameerikas.
Ka Kolubus kuulis indiaanlastelt mingisugusest saarest, mida asustasid ainult naised. Tal ei õnnestunud aga saart vallutada. Kui Kolumbuse laev jäi ühe saare juurde ankrusse ja saatis paadi inimestega kaldale, jooksid metsast välja sulgedega ehitud ja vibudega relvastatud naised. Kolumbus nimetas ümbruse Neitsisaarteks.
Pikememalt ajakirjas "Mõistatuslikud faktid" 2015/6.