(05-02-2019 16:47 )Naut Kirjutas: (05-02-2019 13:04 )Mannu Kirjutas: Rääkis, et inimene võiks hakata oma emotsioone juhtima, aga mitte laskma end nendel juhtida.
Toda Villido raamatut pole lugenud, kuid ma vist ei saa lõpuni aru.
"Emotsioone juhtima" kõlab ikka natuke nagu samasse potti, et "mõtle positiivselt". Ei?
Juhtimine tähendab... ee... ikkagi mingit omapoolset pressingut. Justkui?
Ma ikka pooldan siin neid suundi, kus kõigepealt lastakse emotsioonil (või seisundil) olla, kes/mis ta olla tahab. Ei kamandata, et ok, sina va kärnane-kakane seal, teeme su nüüd kohe niks-naks ilusaks, paneme tuti külge ja siis pakaa väljanäitusele; ei panda talle nimesid (paha, negatiivne, nõme, hale); ei maskeerita kellekski/milleksi teiseks (a'la "ekee, ma pole niisama vingukott, ma olen lihtsalt selline kriitiline ja konstruktiivne") jne.
Ühesõnaga... pikem teooria, mis sealt siis edasi juhtuma hakkab.
Ei ole tutitamist ega potitamist

Lahkab päris pikalt, kuidas allasurumine pole hea, kuidas ignoreerimine pole hea; positiivsest mõtlemisest ei rääkinud üldse (see on juba nii out). Pigem nii, et tulid, tore on; tõmba nüüd uttu, ma rohkem ei viitsi sind tunda. Aga kui tahad tunda, siis tunne terviseks. See rmt on nagu rohkem neile, kes on oma emotsioonidega hädas, noh, ütleme kogu aeg püherdavad enesehaletsuses vms.
Aga see tehnika, mis ta õpetas, mul eriti ei töötanud. Vb ma ei viitsinud harjutada ka, sest ma olen ilmselt ise enda peal juba piisavalt eksperimenteerinud, ja võõrad asjad ei ole minu jaoks.