(10-07-2013 12:32 )lahendused Kirjutas: Miks ohverdatakse? Ohverdaja on nagu "tankist", kes saab ohverdamise läbiviimise eest "sümboolse tankisti tasu" (a'la pudeli viina = võimaluse kolada hinge-põhises kõrgemas/kiiremas maailmas), kuid ohverdamisest saavad kasu "sealpool kotkast" olevad vaimolendid, kes saavad ohverdamise läbi omale jokk-skeemi abil vajalikud hinge-osad - st otse ei saa vaimolendid neid hingeosakesi ära võtta, kuna nad rikuks nii "maailmakõiksuse reegleid": kui aga mingi inimene teeb vaimolendite eest ohverdamise näol nö "musta töö ära", siis on "maailmakõiksuse reegleid" rikkunud inimene, mitte aga omakasupüüdlik vaimolend.
Analoogia: Maffia ei saa otseste jõu meetoditega sinu ema panna litsimajasse maffia heaks litsina hoorama (tegu oleks inimese röövimisega, ning politsei paneks maffia vangi) - kui aga ise "müüd" oma ema litsimajale maha (ohverdamise analoogia), siis on maffia jaoks tegu nö "jokk-skeemiga" (tavaline ostu-müügi tehing, või tööjõu vahendamise leping).
Oma ema litsimajale mahamüümise eest saadavad juudaseeklid kuluvad varsti ära, kuid "litsi lapseks" jääd elu lõpuni + maffia saab iga litsi liigutuse pealt kasumit.
Midagi sarnast on ka ohverdamisega: tumedad vaimolendid (maffia anloog) saab ohverdatu hinge omale, kuid sina saad ohverduse eest vaid hetkelise rännaku "kõrgemasse ilma", kuhu sa peaks sünnipäraste võimete poolest niikuinii igapäevaselt saama, kuid tumedate vaimolendite maffia on meie ära juhmistamisega võtnud meilt võime külastada igapäevaselt "kõrgemaid ilmu".
Ehk "tegelik tasu" ohverdamise eest on "naeruväärselt väike": seepärast ongi ohverdamine paha ja halb, ning on võrreldav "tankistiks olemisega".
Ühesõnaga ohverdamine võib küll toimida, kuid palju "puhtam ja elegantsem tee" on neid tasuks saadavaid rännakuid teha enda oskuste ja väe baasil -ehk ohverdamise asemel arendage parem oma hinge ja vaimu, ning saage nii püsiv ligipääs "kõrgema maailma" külastamiseks.
Sul Lahendused on ikka väga vürtsised näited, aga ...sisuliselt on see jutt mu meelest õige.
Ehk siis loomade/inimeste ohverdamine on kergema vastupanu teed minemine ehk enese mahamüümine "seeklite eest", selle asemel, et ise otsida enda seest üles see jõud ja vägi ning õppida tegema oma rännakuid vabal tahtel ja sinna, kuhu ise tahad... mitte aga marionetina.