Kas positiivne ja negatiivne peavad meie elus olema tasakaalus?

Hea ja halva tasakaalust haavapuu näitel: haavapuu saab päikeselt valgust, ehk "head", ning selle "hea" arvelt korjab ta kokku astraaltasandil oleva "halva", ning muundab selle halva paremaks - ehk "hea" arvelt muudetakse "halba" paremaks - ning lisaks sellele ka "enda vajadused", ehk haavapuu tüve kasvatamine, ning iga-aastane uute lehtede loomine.

Sarnaselt saaks mulda vaadata kui "mädaniku ja kõdu", ehk kunagise elu "jääke", mis tuleb ümber töötada "uueks eluks", ehk puutüveks - lisaks korjavad puud ka atmosfäärist "halba" (surnud õhku, ehk süsihappegaasi CO2), mille muudavad uuesti "heaks" (hapnikuks O2).
Siin võiks "hea ja halva" tasakaalu vaadelda kui toitu ja eluringi (mis ühele on halb jäänus = CO2, see on teisele hea toit = CO2, mis muudatakse veelgi paremaks = O2 ).

Sarnaselt peaks ka inimene lisaks "füüsilisele vegetatsioonile" tegema midagi "head", ehk lisama oma töö ja mõttega midagi maailmale juurde.
Need inimesed, kes midagi head ja vajaliku maailmale juurde ei anna vaid loovad halba, on nagu "umbrohi", mis varjutab vaid teiste valgust, ise midagi väärtusliku vastu andmata.