Kohaliku eelkristliku Eesti aladel olnud usundi taastamine

Minul on parteilise kuulumisega väga lihtne: ma pole kunagi kuulunud, ega kuulu ka praegu ühtegi erakonda; samuti pole ma kunagi olnud mingi salaühingu liige, ega ole seda ka praegu - ehkki pakkumisi on tehtud, olen ma keeldunud (milleks lasta endale suukorvi pähe panna) - samas pole ma kunagi ka varjanud, et minu maailmavaateline eelistus on Iseseisvuspartei, ehk Eesti oma tee.

Probleemi olemus on aga sügavam: kui inimene kuulub korraga täielikult vastanduvate idelooogiliste leeride ridadesse, siis tõuseb paratamatult küsimus "kumb on tõelisus ja kumb on näilisus".
Näide1: Kui ollakse korraga ristiusu kiriku kõrge vaimulik, ning satanist, siis kes ollakse tegelikult? Ilmselt satanist.
Näide2: Kui ollakse korraga politseinik, ning kõva käsi maffias, siis kes ollakse tegelikult? Ilmselt maffia huvide esindaja riigiametites.
Näide3: Kui ollakse korraga politseinik, ning natsi-agitaator, siis kes ollakse tegelikult? Ilmselt politsei nuhk.

Sarnane küsimus ujub pinnale, kui inimene kuulub kõrberahva usu ja egiptuse nuhtluse kohaliku "esinduse" ridadesse, ning ajab sellele täielikult vastanduvat põlis-rahva "oma raja" teemat: kumb on siis näilisus ja kumb on tegelikkus?

Aga ilmselt on mõtekam mul teha üks "keskmisest pikem" analüüs Põlis-eestlaste teemas, tuues punkt-punkti haaval välja seal kõlanud mõistlikumad ideed, ning selle, kuidas nad on "sumbunud" reformi-maalimavaate konnatiiki: aga sellist uurimust ei tee päevaga valmis, kuna andmete maht on üsna suur.


Tulles aga tagasi parteiliikmete "sisemise" ideoloogilise töötluse juurde, siis sobiks siia Isamaaliidu liikmete peas toimunud "karjuv nihe": 20 aastat tagasi olid nad reeglina "isemajandava Eesti" tulised pooldajad, ehk sügavuti veendunud idees "Eesti saab ise hakkama" - kuid 20 aasta pikkuse partei-sisese ajupesu tulemusena on valdav enamus Isamaliidu liikmeid "sügavalt veendunud", et Eesti ei saa põhimõtteliselt endaga ise hakkama, kuna me oleme "nii väiksed, lollid ja saamatud": seega kas isiksused suutsid parteid muuta, või muutis partei tagatoa ajupesu isiksusi?

Reformi "käekiri" on aga veidi teine: inimesed suunatakse tegelema mingi "näilisusega", mis ei vii mitte kusagile, kuna aluspõhimõtted on täiesti valed.
Seega pole imestada, miks mõnes siinses teemas räägitakse vaid "kohaliku taastamisest", kuid keeldutakse mistahes sisulistest sammudest selle praktilisel realiseerimisel.


Kuna poliitikast tulenevad "ajupesu ohud" on nüüd piisava selgusega "lahti räägitud", võiks minna tagasi algse teemapüstituse juurde: ehk kuidas antud ideed praktiliselt realiseerima hakata, et kõigest sellest ilmneks ka mingi praktiline käegakatsutav kasu: ehk inimesi tuleks nägijateks koolitama hakata, kuna nii oleks "sikud sokkudest" juba eos eraldatud (selgeltnägija eest ei saa oma tegeliku olemust peita).

Üldisem raamkava on selles, et "peenem manifesteerub jämedamaks", ehk "Põlis-Eesti tee" vaimne suunitlus peaks olema selline, mis saaks manifesteeruda reaal-poliitikas vaid "Eesti huvid Eestis nr1" tüüpi tegevusteks - ehk katta tuleks "kogu rinne" peenemast vaimsusest kuni jämedama reaal-poliitikani välja, ning siia vahele ka hinge-põhine "õige omailma usund".