Michael Shermer "Miks inimesed usuvad veidraid asju" (1997)

(07-03-2013 12:51 )Päikeseinsener Kirjutas:  Ehk sobib ka siia teemasse.

Dunningi-Krugeri efekt

Sobib kindlasti ja ka Shermer rääkis muuhulgas sellest.

Veidrate uskumuste kontekstis räägib ta ka veel sellisest asjast nagu attribution bias(omistamise nihe või moonutus), mis räägib sellest, kuidas inimesed kipuvad teiste ja enda uskumustele omistama erinevaid põhjusi. Näitena tuuakse raamatus välja uurimus, kus religioosselt grupilt inimestelt küsiti, et miks nemad usuvad jumalasse ja hiljem, et miks nende arvates teised usuvad jumalasse. Tulemuseks oli, et kõige sagedamini nimetati oma usu põhjuseks maailma keerukust ja sellest tulenevat läbimõeldud põhjust kõrgemast jõust. Seevastu teiste usu põhjuseks nimetati kõige tihedamini inimeste kalduvust jumalast lohutust leida. Seega omistati endale tõenditepõhilist usku, teistele aga emotsioonide põhilist.
Lihtsama näitena võib tuua olukorra, kus teine autojuht lõikab sul pöörakul tee ära. Sinu jaoks võib tunduda, et teine autojuht on lihtsalt paras tähelepanematu jobu, selleasemel et kaaluda kas tal äkki ei olnud niivõrd kiire, et ta lihtsalt sind ei märganud või tegid hoopis sina midagi valesti. Seega, et viga on teistes, mitte olukorras või sinus endas...

Veel räägib ta asjast nimega locus of control(kontrolli-kese), mis kujutab endast inimeste kalduvust omistada põhjuslikust kas välisele maailmale või enda tegudele/mõtetele. Ehk siis väline kontroll-kese vs. sisemine kontroll-kese. Raamatus viidatud uuring leidis, et inimesed kes kipuvad nägema põhjuseid pigem välismaailmas on pisut rohkem "veidrate uskumuste" küüsis, kui need kes leiavad, et põhjused meie igapäevaelus pärinevad pigem meie endi tegudest ja vaadetest.

Ning muidugi kõige kurja juur - confirmation bias(kinnitamise nihe või moone), mis on siis põhimõtteliselt vana hea selektiivne mõtlemine. Tõendid, mis näivad kinnitavat meie eelnevaid uskumusi leiavad prioriteedi meie mällu ja mõtetesse ning need mis meie uskumustele vastu käivad kas unustatakse või omistatakse neile tühisem väärtus kui tegelikult.

Charles Darwin olevat kusjuures seda viimast nihet niivõrd kartnud, et ta üritas panna kirja iga killukese, mis näis tema teooriatele või uskumustele vastu käivat, kuna ta teadis, et alateadlikult võib ta just need killukesed unustada. Selle tulemusel oma kuulsat teooriat avaldades, oli tema raamatus juba eelnevalt välja toodud kõikvõimalikud vastuargumendid ning tema opponentidel ei jäänud eriti muud midagi üle, kui lihtsalt suud maigutada...

Ja eks neid erinevaid nihkeid ja moondeid ole ohtralt veel, mida tasub sellises teemas tunda: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_bia...ion_making