NASA fotomanipulatsioonid

(10-01-2013 18:17 )Tropp Kirjutas:  Kuu on muidugi tehisobjekt. Tolmu ja sodi kokkukeerutamisel ei saa tekkida tohutuid massianomaaliaid nagu need Kuul on. Ei ole võimalik juhus, kus Kuu katab Päikese täpipealt ja vaatab Maa poole alati "näoga".

#1 väide: Kuu katab Päikese täpipealt.

See on lihtsalt vale, kuna Kuu ja Maa kaugus ei ole konstantne, sest Kuu orbiit ümber Maa ei ole täiuslikult ringikujuline. Kuu kaugus apogees(kõige kaugemal) on peaaegu 50 000km kaugemal kui see on perigees(kõige lähemal). Sellepärast esineb ka erinevaid päikesevarjutusi - on varjutusi, kus Kuu katab Päikese täielikult(ja jääb veel üle kah) ja on varjutusi, kus Kuu tagant jääb veel üsna märgatav rõngas Päikesest nähtavaks. Näiva suuruse keskmine on kusjuures üsna tugevalt selle poole, et Kuu on Maalt vaadatuna ikkagi väiksem kui seda on Päike.

Kuu näiv suurus perigees ja apogees:


Kõigele lisaks varieerub ka Päikese näiv suurus vastavalt sellele, kas Maa on selle suhtes oma kaugeimas või lähemais punktis.

Kuu(ja planeetide) näib suurus Maalt võrrelduna päikesega(all ääres on vastavalt vasakul näidatud Päikese max ja min ning paremal Kuu max ja min kaugus):


Foto 20. mail, 2012 toimunud päikesevarjutusest. Kuu on sellel hetkel lähedal oma apogeele:


Seega ei ole täpipealt. Enam-vähem on. Pigem väiksem on ja üha väiksemaks jääb, kuna Kuu nimelt spiraaltab Maast aastas 3,8cm eemale. Seega näiteks miljoni aastaga on ta 38km, 100 miljoniga 3800km ja miljardi aastaga keskmiselt 38 000km kaugemal kui praegu.

#2 väide: Pole võimalik, et Kuu vaatab alati Maa poole "näoga".

Ilmselt sa mõtled seda, et Kuu pöörlemisperiood klapib ta tiirlemisperioodiga. Miks ei ole see võimalik? On ju ikka. Kuu ja Maa on võrreldes üksteisega päris suured - Kuu on Maast vaid umbes 4 korda väiksem(diameetrilt). See tähendab, et nad on üksteisega gravitatsiooniliselt väga tugevasti seotud. Kuna aga Maa on ikkagi Kuust 81 korda massiivsem, siis domineerib selles vastastikuses suhtes ikkagi Maa. On olemas sellised asjad nagu loodejõud(näiteks tõus ja mõõn Maal) ning Maa mõjutab samamoodi Kuud, nagu Kuu mõjutab Maad, ainult palju tugevamini. Need loodejõud(täpsemalt kutsutakse seda loodeteliseks lukustumiseks) on nüüdseks "sundinud" Kuu Maad alati ühe näoga vaatama. Sellest tulenevalt kaitseb Maa enda gravitatsiooniga Kuu meiepoolset külge meteoriitide eest ning samal ajal tõmbab meteoriite vastu Kuu teist poolt. Sellest ka nii märgatavad erinevused:


Aga tõus ja mõõn? Kas need samad loodejõud ei sunni kunagi Maad vaatama alati Kuud ühe poolega? Ilmselt mitte, kuna enne spiraalitab Kuu meie orbiidilt minema ja ega tal Maa üle enam nii suurt mõju olegi. Aga näiteks miljardeid aastaid tagasi kestis Maa öö-päev kusagil 10 tundi, nüüd aga tänu Kuule 24 tundi. Kui Kuu jääks mingil põhjusel alatiseks samale kaugusele, siis mingi tohutu aja peale kestaks öö-päev maal sama kaua kui Kuu tiirlemisperiood, eks siis kusagil 28 (praegust)päeva.

Üks selline näide meie Päikesesüsteemist on Pluuto-Chairon(Chairon on tema kuu) süsteem, kus Pluuto kaaslane on oma isandast vaid kaks korda väiksem(jällegi diameetrilt). Pluuto ja Chairon vahivad üksteisele pidavalt näkku ning (eks)planeedi taevas on "kuu" alati ühe koha peal ja vastupidi...

Seega on küll võimalik ja näide ka veel varnast võtta.

Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Moon
http://en.wikipedia.org/wiki/Lunar_distance_(astronomy)
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.10...8/abstract
http://www.boulder.swri.edu/~layoung/pro...an03v1.ppt
http://en.wikipedia.org/wiki/Tidal_locking

(10-01-2013 18:17 )Tropp Kirjutas:  USAkatel õnnestus pildistada ka Kuu tegelaste roomiksõiduki jälgi.
Jälje, ehk siis lindi laius oli neil 2meetrit. Päris võrreldav meie omadega.

Viide?