Maa-alused tunnelid

Maa sisse on inimene alati pürginud.
Kui inimese ajalugu vaadata ja see näitlikult meetripikkuseks latiks venitada, siis maa peal oleme elanud kolme-nelja millimeetri ulatuses.
Ülejäänud pikkuse võrra kükitasime ikka koobastes.
Siit nähtavasti ka alateadvuslik kustumatu huvi, koobaste, karstide ja muude allmaavormide vastu.

Teine asi on tehislikud objektid.
Eestimaalgi on põhiline osa allmaaõõnsustest tehislikud.
Paar koopakest poolenisti, (Piusa jt.)
Estonia ja teised allmaa põlevkivikaevandused, Peeter-Suure merekindlus Tallinna ümbruses oma tunnelisüsteemiga, Tallinna ja Narva bastionide kasemattsüsteemid.
Siis veel legendid mitmetest mõisatest-lossidest kulgenud käikudest.
Faktiliselt on tõestatud vaid muinasajast Keava linnusest kulgenud käik.
Miks siis neid muistseid käike-tunneleid rohkem pole leitud? Vastus lihtne.
Praktiliselt kõik, leitud allmaarajatised rajati avatud meetodil.
St. kraav maasse, müüritis põhja ja külgedele, kaarestik katusele ja muld peale.
Ka see oli kallis ja pea-asi kõigile näha.
Salajast värki nii ei ehitanud, sakste ettevõtmised olid ju talumeestele näha.
Avatud meetodil rajati Keava käigukene, 17 saj.bastionid ja Peeter suure merekindlus.
Maa sisene läbindamine, nagu mutt maa sees, sai võimalikuks alles 19 sajandil, seoses tehnoloogia arenguga.
Meie Eestimaa pinnas on lihtsalt tänu mandrijääle ebastabiilne ja iidste meetoditega ei olnud võimalik muti kombel tegutseda.
Liiv, kruus, savi, vesiliiv, see kõik kippus selga vajuma.

Soomlastel on graniitkalju nn. "kallioperä" mis võimaldas nende suurte käigusüsteemide ehitamist.
Päijänne veetunnel on 120 km pikk.
Graniitkaljusse tunneli rajamine on kõige odavam ja kergem variant.
Pole vaja tapelda vesiliivaga, külmutada jm.
Kõik mis uuristamisel kätte saad on kaup, suurepärane graniitkillustik. Pärast võta lihtsalt luud ja pühi põrand puhtaks.

Meil Eestimaal võib olla ajaloolisi veel avastamata käike-tunneleid vaid Narvas ja siis Tallinnas Toompeal, mis istub pae peal.
Seal oli võimalik nokitseda vaikselt käigukesi lihtsalt paasi murdes ja seda osati juba väga ammu.

Edasi hüpoteetiline kõiki mandreid kattev tunnelivõrgustik.
Miks mitte.
Kui eksisteerib see maasisene "tsivilisatsioon" millest läbi ajaloo on palju räägitud.
Võib ka spekuleerida, et inimene ei saanud ürgajal omi teadmisi mitte taevast, vaid nendelt "alumise korruse poistelt".

Ise-enesest on avastatud erinevatest koobasüsteemidest, milles on leitud kümneid tuhandeid aastaid väldanud inimasustuse jälgi, kummaline fenomen.
Koopajoonistused pole ühtigi koopa/süsteemi sissekäigu lähedal, kus valgust ja värsket õhku, vaid sadade meetrite, tihti kilomeetrite kaugusel maa all.
Väga raskelt ligipääsetavates kohtades.

Mis pani meie madalalaubalised esivanemad eluga riskides nii kaugele-sügavale ronima?

On teateid ka tänapäeval, maaaluste tööde käigus leitud tundmatutest rajatistest.
Egiptuses oli leitud Luxoris veetrassi ehitusel kaks paralleelselt kulgevat tunnelit, mis suundusid muistse Alexandria suunas maa sügavusse.
Võimud olid lasknud need lihtsalt betooniga plommida.
Tõsi või ei, mine võta kinni.
Muidugi jääb küsimus, kui neid tohutuid transkontinentaalseid käike-tunneleid uuristatakse kellegi poolt, siis kuhu see kraam pannakse mis igal kaevamisel tekib?
Vaevalt, et seda lihtsalt "dematerialiseeritakse".
Muidugi on võimalus, et pinnase jääk mahutatakse looduslikesse õõnsustesse. (On ju Moskva allgi kusagil 800 meetri sügavusel, tohutu allmaaõõnsus terve merega), eeldab see aga paganama head insenerilogistikat.

Tänapäeval on rajatud militaristlikul otstarbel samuti tohutuid allmaa-rajatisi.
USA tulejuhtimiskeskused ja varustaabid Kalifornias, Nevadas, Utah:is.
Terve Washingtoni alune on tühjaks õõnestatud. Valge Maja, Kongressi hoone, Ülemkohus, Pentagon, kõik on nn. "valitsus-metrooga" ühendatud.
Sama Venemaal.
Moskva-alused nn. "Metroo-2,3,4". Lõuna Uuralites olev maa-alune valitsuslinnak jm.
Infot netis on paksult.
Googlisse vaid "underground military objects" ja ei jaksa ära lugeda.