Ma ei taha enam

Ma arvan, et peaaegu iga inimene seisab mingil hetkel selle verstaposti ees, kus tahtmatult mõtleb- milleks, ma ei taha enam! Ja sellepärast ainult me inimesed olemegi, et tunda, mõista ja mõlgutada mõtteid enda, teiste ja maailma eksistentsi üle. Need mõtted ja tunded on vajalikud, et muuta meid paremaks inimeseks ning et täiel määral hinnata maailma elu. Aga selle verstaposti ees seistes oleneb juba kõik meie enese tarkusest, me kas õpime või ei õpi, me kas hakkame nägema või mitte.Me peaksime hakkama nägema, et maailm ongi valus koht, aga ka ilus. Me peaksime üles leidma selle, mis selle maailma ilusaks teeb meie jaoks. Selleks on meile antud need hetked vastamisi lootusetuse ja iseendaga. Ainult läbi valu sünnib ju inimene