Kiibistamine Eestis kohustuslik alates 2011 :)

Inimestesse on istutatud mikrokiipe.

Dr Roger Leir, kes tegeleb inimestest mikrokiipide väljavõtmisega, on leidnud seitsmel inimesel kiibi, mis väljastab väga madala sagedusega raadiosignaale. Me ei tea, kes need kiibid on sisestanud ja mis tehnoloogiaga need töötavad.

Me uurisime neid kiipe mikroskoobi all, need on tehtud peamiselt raua ja nikli segust. See raud on samasugust päritolu kui see raud, mida on avastatud meteoriitidest. Uurisime seda Texase ülikoolis röntgeniga ja meie suureks üllatuseks hakkas too rauast objekt röntgenikiiri vältima, aparaat ei tunnistanud seda enam. Kuidas on see võimalik? Me arvasime, et röntgeniaparaat on katki läinud, kuid peale kontrolli selgus, et aparaat töötab.

Viisime selle objekti teise ülikooli, kus uurisime seda elektronmikroskoobiga ja selgus, et too objekt on endiselt enamjaolt rauast. See rauast objekt muutus röntgenile nähtamatuks hetkest, mil röntgenikiired teda puudutasid. See pisike objekt sisaldas endas ülikõrgelt arenenud tehnoloogiat, mida meie veel ei mõista. Me uurisime objekti, mis pärines teisest reaalsusest.

See juhtum peaks saama kajastust kõikjal üle maailma. Üks teine objekt, mida me uurisime, koosnes ühest mineraalist ja magneesiumist, see oli mitmekihiline, kuid mikroskoobi all avastasime, et kihtide vahel ei ole mitte midagi. Kuid ometigi püsis see objekt ühes tükis. See objekt on endiselt minu käes ümbrikus, kuid aastatega on see ümbrik veidi kõrbenud sellest kohast, kus objekt asub. Teaduslikul ringkonnal puudub igasugune huvi selle objekti vastu, samamoodi ka enamikul tavainimestel.

Whitley Strieberil on samuti kiip kõrva sisse pandud. “Üks samasugune objekt on minul vasakus kõrvas naha all, mis pandi minu sisse 1989. aastal. Ma olin ärkvel, kui see kiip minusse pandi. Kui arst seda üritas eemaldada, liikus kiip ise teise kohta eest ära. Kusjuures selle kiibi panid minu sisse inimesed. Ma olin oma magamistoas relvaga, teadsin, et keegi on minu toas. Nad kasutasid tundmatut tehnoloogiat ja halvasid mu, et ma liigutada ei saaks. Nad panid selle objekti minu kõrva sisse ilma ühtegi lõikust tegemata ja ühtegi armi jätmata.

Kui arst seda eemaldama hakkas, liikus kiip eest ära. Arst ütles, et välimuselt on see pisike valge ketas. Tal õnnestus aga kätte saada pisike tükike kettast, mille saatsime patoloogiaosakonda uurimisele. Patoloog helistas tagasi ja küsis, kas me teeme nalja. Tegemist ei olevat mingi objektiga, vaid tehnoloogiaga. See on metalne ja selles on kasutatud ka proteiintsiilist (organelli), mis on elus – sellepärast oli see võimeline liikuma.

Paar päeva hiljem liikus see ketas mu kõrvas oma esialgsele kohale tagasi ja seal on ta tänaseni. Ja mitte ükski organisatsioon ei ole sellest juhtumist huvitatud! See on füüsiline reaalsus. Ja see on kogu selle fenomeni juures kõige veidram – miks ei ole mitte keegi sellest huvitatud? Mõelda vaid, milliseid tehnoloogilisi ja teaduslikke avastusi oleks meil võimalik teha!

http://www.telegram.ee/maavaline/ajatu-e...d-inimesed