Ühest kanaldusest, kus juttu hukkunud Atlantisest ja kristallidest.
TEINE VEEUPUTUS 17 500 e.Kr. – ALLAPOOLE SUUNDUNUD SPIRAAL
Teise veeuputuse järel lõppes Kuldne Aeg ja Atlantis jagunes viieks saareks. Kolme peasaart tunti nimedega Poseida, Aryan ja Og.
Pikad inimesed – plejaadlaste seemnest pärinev Atlantise kuldne rass – keskendusid Poseidale. Nende keskmine kasv oli 3 – 3,5 meetrit. See oli lembete hiidude rass, kes tegeles kultuuri, kunstide ja koolitamisega Atlantise südames. Poseida oli ka kristallijõuvõrgu ja mitmetasandilise tunnelisüsteemi „peakontor“ ja tuum.
Arenenuimad, paljutahulisimad ja kauneimad kristallid olid just siin. Need olid arcturuslaste ja siiriuslaste konstrueeritud, paljude kristallivormide kombinatsioon, valamisel seotud plaatina ja kullaga.
Jõuvõrgukristallidest moodustati Atlantise ümber kolmnurki ja need ühendati kuldvask-varrastega pallikujuliseks kupliks, mida võidi kallutada vastu võtma teatuid tähe-, päikese- ja raskusjõu energialaineid. Suur kristallsatelliit, millele on viidatud kui Atlantise „teisele kuule“, hõljus taevas ja võttis vastu, võimendas, vääristas ja peegeldas energiat kristallidesse erinevate kasutusvajaduste jaoks.
Templid kaeti kristallkuplitega, mis tugevdas valgust vähe samamoodi kui kiirgav jõuväli (energiaväli). Neid oli erivärvilisi ja need hiilgasid päeval ja ööl. Atlantise kuldsel ajal tähtsamatel linnadel olid peal kristallienergia kuplid.
Teise üleujutuse järel oli vaid pealinn Poseidonil täielik kristallienergia kuppel peal ja see oli värvilt imeline smaragdroheline.
Atlatise kuldsel ajal olid püramiidid kolm- ja nelitahksed, sõltuvalt nende kasutusotstarbest ja nad olid üldiselt tehtud marmorist, graniidist ja kristalliühenditest. Kolmtahkseid püramiide kasutati antennidena tõmbama ja võimendama energiaid, sisestama neid võrkudele, mis andis voolu kodudele ja tehastele ning looma energiavälju eri vajadusteks.
Seitse võimast peakristalli ja kaks teisejärgulist kristalli paigutati maa-alustesse kaubaveo tunnelitesse Siirius B-lt saadud turva abiga. Kolm peakristalli paigutati Arkansase atlantislaste kristalliväljadesse, kaks muud Brasiilia maa-alustele kristallifarmidele Bahi ja Mineas Geraisise aladel, üks maa-alusesse kuristikku Mount Shasta all ja suur tulikristall paigutati maa alla Sargasso meres, sügavale Bimini rannavalli alla. Kaks teisejärgulist viidi Ogi saarelt kuristikku Tiajuanaco aladele Boliivias, Titicaca järve lähedale.
Kõiki pandi ulatuslukkudesse, „kustutatuna“ energeetilisse unne siiriuslaste tehnoloogia abil.
Pikemalt saab lugeda siit:
http://www.valgusepesa.org/node/108
Ah jah, veel on mainitud, et Beliali poegade hulgast oli kerkinud esile hüpnootsete karismaatiline juhatus, kes meelitas Atlantise rahvamassid uskuma, et nemad on vastus Atlantise tagasipööramiseks kaotatud kuldse aja rikkalikusse ja suurejoonelisusse.
Selle rühma juhid olid hinged, keda praegu tuntakse Hitlerina ja Himmlerina – Teise maailmasõja natsid.
Atlantise teine kuu oli massiivne kristallsatelliit. See oli arcturuslaste ehitis ja seda kasutati Kuldsest Ajastust alates.
Nii räägivad kanaldajad.