(08-08-2012 20:03 )Chaos Kirjutas: Mis ilmselgelt tõestab, et üleüldine "rahvavõim" otsustamisel ei vii enamasti kuhugi ehk absoluutse konsensuse nõue oleks paljudel juhtudel positiivseid (riiklike, sotsiaalseid, majanduslikke jne) arenguid pärssiv.
Nagu oligarhide otsused viiksid alati positiivsete (riiklike, sotsiaalsete, majanduslike jne) arenguteni... Tegemist ei ole ju mingite erialaspetsialistidega vaid lihtsalt suure tähega Krabajatega.
Kui need, kes on endale raha (ja võimu) kokku kraapinud, oleksid pärast seda veel ratsionaalsed ja humaansed, siis poleks Bill Gate'se, kes istuvad oma varanduse otsas nagu lohed, aru saamata, et ühe inimese jaoks pole niisugust hunnikut üldse vaja, samal ajal kui teises maailma otsas elatakse ja surrakse selle tõttu täiesti ebainimlikes tingimustes.
Minu meelest, mida kõrgemale juhipositsioonile inimene tõuseb, seda rohkem hakkab tal katus sõitma, kuigi mingid psühhopaadi alged on olemas ilmselt igas niisuguses ahnitsejas, neis on mingisugune auk, mida üritatakse siis teiste imetluse ja oma pool-jumalaks olemise tundega täita, aga seda ei saa kunagi küllalt.
Demokraatia toimib vaid nii kaua, kui on võimalik veel mingil moel rahade liikumisi jälgida ja vajadusel vastavaid inimesi ka vastutusele võtta. Kui see on muutunud täiesti võimatuks, nagu Eestis juba kipub olema, siis on tegelikult olukord halvem kui mingi diktatuuri puhul, kus on olemas kindel sihtmärk, kes vajadusel kõrvaldatakse ja jagatakse raha lihtsalt uuesti ümber (mis on ajalooliselt ka korduvalt toimunud ja mis kipub inimloomust arvestades olemagi paratamatus).
Üldiselt võib ju nõustuda...
Aga minu jutu point oli nati teine. Tööjuures sul ju ei ole demokraatiat ei ole mul ja ei olnud ka kreeklasel. Tööjuures sa ju mõistad, et koristajamutt ei oma tegevdirektoriga samal tasemel teadmisi ja on loomulik, et tal pole samu volitusi otsustamiseks.
Ma küsiks kuidas riigiasjade üle otsustamisel tal järsku on need teadmised?
Teiseks palju üldse keskmine eestlane teab riigiasjadest... No aastas on kolm neli seadust mille üle tekib mingi arutlus. Ülejäänud on tühi koht kedagi ei huvitagi. Ja kuidas oleks järsku keskmine Tallinnlane pädevam teadja kas Kapa Kohila kultuurimaja katus tilgub või mitte?
Pluss, et see sama Kapa Kohila kultuurimaja saaks raha peab olema hääletus ja vähemalt 50% kõikidest eestlastest peaks käima otsustamas. Ja selliseid otsuseid oleks iga päev rohkem kui üks, kes siis üldse tööl käiks?