Peaaegu 3 tundi jälgisin Riigikogu erakorralist istungit ESM teemal ja ainuke point kuhu Ligi ikka ja jälle tagasi jõudis, oli see, et Eesti ESM'iga mitteliitumine oleks ebaväärikas. Et tal oleks pärast piinlik Euroopa tähtsate meestega ühe laua taga istuda, kui seda meil vastu ei võetaks.
Ja, krt, mul hakkas ka piinlik. Piinlik meie rahandusministri üle, kes pole kunagi ilmselt jalga tõstnud Eesti hoolde- ja vanadekodudesse, et aru saada mida tõesti tähendab "ebaväärikas". See ei ole see, et sa häbened, et sul pole raha ja et olles küll väike vend, tahad sa ikka suurte meestega samas liigas mängida. See on see, kui sa sured oma sita ja kuse sees, kuna riigil pole raha, et panustada Eesti tervishoidu ja sotsiaalteenustesse.
Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.