Petitsioon - ESM rahvahääletusele!

See ESM-i tekitamine ja igasuguste muude "pungade" ellukutsumine on sisuliselt jah selline tore asendustegevus. Ehk mingil moel katse poliitilis-juriidilist konsensust leida. Minu arvates peaks keskpankurid ja poliitikud selle asemel tegelema EKP mandaadi täpse selgeksrääkimise, vajadusel muutmise ja selle juriidikasse selgelt kirjutamisega. Vähemalt juhul kui on muidugi soov EL-i kui tõsiseltvõetava majandusüksusega edasi minna. Selle lõputu ESM-i üle vaidlemine tekitab lihtsalt suure osa tarbetuid sõnavahetusi ja paksu verd.
Mis sakslastesse puutub, siis see, et neil on täna endiselt veel majandus tugev ja ratsionaalsem rahvas, on muidugi kiiduväärt. Aga nende tänastesse väljaütlemistesse peaks samuti rohkem ettevaatlikult suhtuma. Tänane kriis on otseselt "süüdi"selles, et Saksamaa naudib enneolematult odavat rahastust ja sellest ka inimlikult arusaadav miks nad pehmelt väljendudes just ei kiirusta. Ehk täiesti tajutav on inimlik soov kõigest heast viimast võtta. Ühtepidi tahaks odavat raha igavesti, teistpidi arusaamine on täiesti olemas (ilmselt), et sedasi jätkata ka ei saa. Uus turgude krahh ja viitajaga kohale jõudev reaalmajanduse krahh jõuaks Saksamaa majandusse ringipidi nagunii.

Minu arvates tuleks see poliitiline tsirkus ära lõpetada ja anda keskpangale endale üheselt mõistetav ja kõigi poolt üheselt ka arusaadav otsesed monetaarsed hoovad kätte. Sest mis kasu on juriidilisest "seatapust" kui võimalusi edasiminekuks on ainult kaks:
1. Kas täisväärtusliku monetaarsüsteemi loomine ja fiskaalliit.
või
2. EL-i piinarikas lagunemine.
Viimane tähendaks reaalmajanduse ja turgude täiendavat krahhi. Ja ma arvan, et selle kogukulu on meile kõigile määratult suurem. Selline kontrollitud lahtirakendamine on tänases seisus rohkem selline ilus ja roosa fantaasia.
Kui keegi ütleb, et läbi täiendava monetaarsüsteemi ja fiskaalliidu me kaotame lõplikult oma rahvusliku iseolemise, siis mina ütleks, et rahvuslus ja eestlus algab rohkem meist endist, mitte EKP mandaadist või fiskaalliidust. Olles oma rahvusliku rahaga küll iseseisev, oleme me rahvusvahelisest majandusest ja kapitali liikumisest ääretult ( veel rohkem) sõltuvad ikka. Ja jääme sõltuma, ükskõik mis suppi me siin kokku keedame. Tänases maailmas ei ole olemas sisuliselt sellist asja nagu majanduslik iseolemine. Seda võib küll naiivseks pidada.
Nagu olen kusagil öelnud, kui me tahame sellises maailmas nagu me täna elame midagi reaalselt kaasa rääkida, peab meil olema võimalikult suur just rahvuslik kapital. Kapitalistlikus maailmas usun mina rohkem kapitali omamisse kui juriidilisse seletamisse. Ehk meil peab olema kodumaised pangad, tööstusettevõtted jne. Ka meie rahvuslus ja eestluse säilimine nõuab just kõige rohkem tugevat kapitali tagatist. Muidu saab sellest üsna pea soe õhk. Küsimus on miks meil seda vähe on? Või miks Eesti enda ettevõtjad oma ettevõtted maha müüvad? Miks ei soovi nad neid säilitada põlvest-põlve? See kõik on ka meie endi taga kinni, mitte ESM-i, fiskaalliidu või Goldmani taga.
Ja kui täna teha keskpanga mandaadi vastu võitlemisest oma püha üritus, siis ka need inimesed peaksid omama tõsiseltvõetavat alternatiivi. Ja samuti peab igasuguse vastu võitlemisega kaasnema ka vastutus oma otsuste eest. Täpselt nii nagu on ka vastutus selle poolt hääletajatel.