Natsidest ja teisest maailmasõjast ja muudest alternatiividest siis, nagu Kreekas juhtunu näitas, tuntakse seal väga hästi saksaadolfi süsteemi, võltsitakse seal tuimalt riiklikku statistikat ja iga kuu on "mõni uus kogemus" ees ootamas. Need lõunariikide probleemid on nagu matrjoska - sees ootab järgmine "uus probleem, mis äsja selgus". Kreeka on oma rahandusega ju tühine prügikala võrreldes nende tiksuvate pommidega Vahemere ääres. Küsimus on selles, et nende lõunariikide tegelik rahavajadus pole täpselt määratletav.
Puust ja punaselt. Vaidlus on tekkinud sellest, et Kohustuste maht ega iseloom ei ole võrreldavad teiste võetud rahvusvaheliste kohustustega. Kuigi Eesti ei saa takistada ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenude andmist mõnele riigile, siis Eesti osalus on IMF-s piiratud umbes 108 miljoni euroga, mis on 0,7% sisemajanduse kogutoodangust.
Viimastel andmetel on ESMi kohustuste maht suurenenud 800 miljardi euroni, Ning, et Eesti garantiid ja kohustused on suurenenud seoses sellega 1,8 miljardi euroni ehk 29%-ni 2012. a riigieelarve tuludest ja 11,7%-ni SKP-st.