Ma väga tahaksin kirjutada miskit tõsist teksti siia, aga ei suuda, ei oska, ei viitsi silmakirjatseda.
Kirjutan lihtsalt.
Ma ei usalda enam teid. Hoolimata oma tarkusest, töökusest, nutikusest.. te vahetasite minu
isa-kodumaa odava raha vastu. Ei aidanud terve mõistus, ei aidanud veenmine, ei piisanud teile
näidetest ajaloost. Minu kodumaa läks soojalt küpsevalt, tervelt.. Euroliidu lõugade vahele.
Läks meie iseotsustamine, sisu ja vaim.
Mida ma loen? Mida ma kuulen? Mida ma näen? Käib üleüldine vadistamine, põhjendamine, et vaid
oma argusele põhjendusi esitada! Eurotoetused, ühine julgeolek, avatud turg.. piirid.. töökohad!
See kõik on puhas p..k! Kas te ei tunne selle haisu?
Jaa, kogute allkirju. Loodate, et ehk läheb seekord õnneks. Tohib esitada ühe pisikese küsimuse?
Kas te üldse taipate, millega on teil tegu? Hinnates seda petitsiooni - pole teil halligi toimuvast.
Ma ei usalda teid. Teil puudu selge ning tugev ideoloogia, et toimuvaga toime tulla. See, muide, on
täitsa olemas. Ah jaa - hirm ei luba. Mõistan, võtate juba vaikselt järjekorda. Olete juba ette leppinud
sellega, mis peagi tulekul. Ma tean - loodate. Äkki seekord läheb õnneks. Ei lähe.
Mida on? - te kardate natsi-süüdistusi! Püha lihtsameelsus!
PS. Enne, kui oma raevupurskele voli annate, mõelge hetk.. millele see teil toetub?
(selle postituse viimane muutmine: 27-07-2012 14:32 Ott Sama.)