Puuks ja pepus.
Alari Kukkes 24.07.2012 20:59
On hämmastav, et niivõrd tähtsa otsuse tegemisel tahab valitsus mööda minna rahvast, eirates põhiseadust ning tuginedes kallutatud riigikohtule. Otsus mis otseselt puudutab järeltulevaid põlvi peab olema üldrahvalikult tehtud ning mingi üliväike grupp karjeristidest oravaparteilasi ei tohi omada õigust võtta vastu selliseid otsuseid.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -8 -1 +1 +48
Silver Ükssilm 24.07.2012 22:59
Paraku, kuna ESM on välisleping siis ei saa seda panna rahvahääletusele. Iseenesest absurd sest põhimõtteliselt on ju kõik kokkulepped mis kitsendavad meie iseseisvust vaid "välislepingud", see kala kirjutati meie põhiseadusesse sisse juba nende loojate poolt ja tolleaegne investeering teenib neile nüüd intresse.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -0 -1 +1 +2
Viron Shaman 24.07.2012 23:08
Mille eest siis meie valitsejad võitlevad nii et veri ninast väljas, kui ei saa panna rahvahääletusele tuleb seesama töö teha ära riigikoguga, miks peaksid riigikogulased kes täna rahva poolt valitud on koos oma partei tagatoaga veel järgmitel valimistel hääli saama, isamamüüjatel pole teed rahva valikutes.
Tõde on see, et Goldman & Sachs ning finantsisitidest tehnokraadid on kaaperdanud Euroopa. Demokraatiast on saanud vaid sõnakõlks ja seda kõike ettekäändel, et tagada keskpanga “sõltumatus” valitud rahvaesindajate “kuritarvituste” eest. Ent valitus ja rahvas on üks või vähemasti peaks olema ning demokraatlikult valitud valitsus peaks esindama rahvast. Eurooplasi on kelmusega sunnitud loobuma oma armastatud demokraatiast üksnes selle nimel, et loovutada võim kontrollimatutele finantspiraatidele – kurss, mille jälgedes tundub tänapäeval liikuvat enamus maailma riikidest.
Selle asemel, et allkirjastada drakooniline ESM-i leping, oleks eurooplaste jaoks võrreldamatult eelistatum tühistada lihtsalt Lisaboni leppe artikkel 123, mis lubaks koheselt Euroopa keskpangal väljastada raha otse hädasolevate liikmesriikide valitsustele. Alternatiivselt oleks mõeldav, et eurotsooni liikmseriigid läheksid majandusliku suveräänsuse taastamise teed, taastades oma riiklikud keskpangad. Need oleksid võimelised väljastama intressivaba raha, et finantseerida rahvuslikult olulisi majandusprojekte. Kuigi tegemist ei ole originaalse mõttega, on seda sammu kasutatud ajaloos korduvalt ja vägagi edukalt (nt Austraalias ja Kanadas).
Paraku elame tänapäeval maailmas, kus raha loomise ning krediidi väljastamise funtksioonid on muudetud parasiitilike rantjeede monopoliks – privileegiks, mida kasutatkse selleks, et pigistada riikide majandussüsteemidest elumahlad välja. Sellepärast ongi kriitiliselt oluline, et raha loomise võime tagastataks riiklike valitsuse pädevusse, sest krediit on avalik hüve, mida peab haldama ja väljastatama pidades silmas ühiskonna kui terviku huve.
http://www.decivitate.ee/?news_id=1153
Abi
