(16-07-2012 22:07 )Krt Kirjutas: Moraal ja ühiskond on täiesti omaette reaalsused, st. ühiskonnas kui looduses pole otseselt moraali. Samuti mingit eriliselt märgatavat liikide evolutsiooni pole kristliku kultuuriruumiga seoses toimunud, mis kindlasti pole Läänes tsivilisatsioonis ka üdini kristlik. Mina pole ristitud, minu vanemad pole seda ja pole seda ka kunagi olnud. Kristliku õpetuse seisukohti me ei jaga. Mida üldse tähendab väide, et õhtumaa tsivilisatsioon on üdini kristlik, kust algab ja lõpeb üldse kristlus olemuslikult? Miks eeldada, et asja olemusel ja presentatsioonil tehakse vahet vaid kristlikus kultuuriruumis, või mida iganes? Niiet, milleks sellist üldistavat jama siin ajada, Chaos? Tule endasse tagasi!
Ma ei ole kristlane ega ristitud mul ei ole ka mittemingisugust religiooni /usundiõppet kas siis gümnaasiumist või ülikoolist. Aga isiklikust huvist olen läbi hekseldanud mõne raamatu vastavat kirjandust. Tunnistan - 99% sellest pole kirjutatud usklike poolt. Kui, siis ehk agnostikute poolt. Kõige huvitavamad on igasuguste usust taganenud teoloogide kirjutised. Mainiks veel, et 4.sajandi kristlik ideoloogia on selgelt midagi muud kui tänane katoliiklik ideoloogia. Kristlus kui "asi" hakkas levima Roomast, kuna ma olen Rooma ajalooga (võib öelda, et kursis) siis ma julgen öelda, et sellel oli ka kindel argument. Nimelt Rooma kalmistu sisaldas näiteks endas sitta, loomade korjuseid, loomade poolt näritud inimluid-korjuseid ja piirikivi kirjaga: "Väljaheiteid või laipu mitte visata!". Demonstartiivselt jagati raha (euergetism), mitte vaestele vaid neile kes olid vähem jõukad, kuid olulised, et tõuseks "heategija" ühiskondlik staatus.
"Heategusid tehakse selleks, et ära teenida kiitus, aga mitte heategude enda pärast". Bono benefacito'de puhul oli jagatava suhe 50 : 1 rikaste kasuks. Riiklik toiduabi (alimenta) oli selgelt mõeldud jõukatele "vaestele" ja kodanikele, mitte tegelikele vaestele.
Lühidalt: kristlus vastandas end läbi heategevuse selgelt euergetismile, kristlusega seotud heategevuse puhul oli oluline elemosyne (kaastunne) ja mitte philodoxia (prestiiz). Samas on oluline, et me räägime mitte vaestest üldse vaid neist vaestest, keda Rooma ühiskond eiras - lesed, võõrtöölised; orvud; haiged. Neid eetika ja moraali norme ei loonud kindalsti kristlus. Ned olid ma usun kindlasti käibel pere sees võibolla oma külas, aga kristlus viis need massidesse. See eetika ja moraal kehtib ka tänases õhtumaailmas. Muus osas ma ei poolda ega leia, et ta midagi head teinud oleks.
Iseenesest religiooni vastu ehk polekski midagi. Pigem olen religiooniga kaasnevate hädade vastu. Aga kuna peaaegu kõikidesse suurematesse religioonidesse on need hädatekitavad asjad juba "lähtekoodi" sisse kirjutatud (muidu need polekski nii suured ja levinud), siis ei jää suurt muud üle kui olla ka mõnede kindlate religioonide suhtes negatiivselt meelestatud, aga näiteks budismi ja shintoismi vastu pole mul küll midagi (peale ühe asja, mis kaasneb paraku KÕIGI religioonidega - inimeste väärtusliku aja ja muude ressursside raiskamine lihtsalt eimillelegi)
PS: Veel isiklik tähelepanek. Kuna tänapäeval tuleb palju igasugu ingliuske ja muud sellist mis pasundavad armastusest ja hoolivusest, siis arvan, et levitajad on ära tabanud kunagise kristliku fenomeni ja üritavad seda lihtsalt korrata.
(16-07-2012 22:33 )Priest Kirjutas: Mnjah! Algselt püstitatud teema on läbi kakluste ja vaidluste jõudnud õhtumaa seoseni kristlusega.
Jonnakalt ei ole küll algselt püstitatud teemast kõrvalekalduja, kuid siinkohal jäin mõtlema, kus algab õhtumaa? Hommikumaadega selge sott, Jaapan, Hiina ja seal kandis. Enne Ameerika avastamist oli õhtumaaks kindlasti Euroopa, väidetavalt isegi Skandinaavia (-maad). Ei kujuta sellises kontekstis ette, milleks sellisel juhul Aafrikat nimetati, kuid las Aafrika jääb sinna, kus ta oli ja on. Peale ametlikult välja kuulutatud ja Columbuse auks märgitud Ameerika avastamist jääksid õhtumaad justkui Ameerika mandrile. Või kuidas?
Kui nüüd jätta need kaks käsitlust sõelale ning kerida aega meie ajaarvamise skaalal tagasi, siis ei teaks nagu, et Skandinaavia ja Ameerika nii väga kristlikud oleksid olnud, "Sarvilised" viikingid ei olnud kohe kuidagi kristlased. Lähis-Idast tulnud "osavad kõnemehed" oskasid kahjuks viikingid selles vallas ära rääkida ja skandinaavalsed kristlusesse pöörata (kuigi veel tänapäevalgi kiputakse Norras vist kirikuid põletama jne). Teisalt Ameerika - veel suht hiljaaegu, kui Columbus eurooplastele tee lääne poole üle lombi tee ette näitas, ei paistnud seal elavad indiaanlased kohe kuidagi kristlaste moodi välja.
Nii et ma siuke skeptiline sellesse õhtumaade tugevasse seosesse kristlusega. Seda küll rohkem jah ajaloole tuginedes. Tänast päeva vaadates peab se väide vist tõesti paika, kuigi Ameerikas on üks tõeline segadus, kui aus olla. Parem sellele mitte mõeldagi .
Mõistete "läänemaailm", "läänemaad", "lääneriigid", "lääne kultuur", "õhtumaad" kasutamine sõltub suuresti kontekstist. Enamasti on need kasutusel vastandamiseks ida- ja lõunaslaavi, Aasia või islami rahvastele ja kultuuridele!
Üldiselt loetakse läänemaailma alguseks Lääne-Rooma keisririigi poolt vastu võetud kristluse levima hakkamist Euroopas.
Tänapäeval iseloomustab läänemaailma ühiste kultuuriliste, ajalooliste, poliitiliste jm väärtuste hindamine.