Nibiru, planeet Maa "restart" ja 4D kehad

Endalgi on viimase paari aasta jooksul tekkinud nii öelda "teised silmad", millega maailma ja kõike ümbritsevat vaatan. Kui enne vaatasin oma tööd ja tegemist tähtsa pilguga ning maailmas inimeste askeldusi ja saavutusi aukartust äratavalt, siis viimasel ajal näen üha rohkem nende tegevuste tohutut väiksust suures plaanis. Inimene oma tegevusega on ikka paras liblikas küll.
Viimati kui kaks nädalat tagasi nädal aega Londonis käisin töö asjus ja lennukiga Euroopa kohal 12 km kõrgusel lennates suht ilus ilm ja nähtavus sattus olema, siis alla vaadates oli nähtav osa Euroopast ja Suurbritanniast ikka jube väike. Maakera ümarus oli väga hästi nähtav ka ilma lainurk objektiivita. Tunnetades osakest kumera pinnaga maakera 12 km kõrguselt ja mõeldes inimeste igapäevase tühja-tähja tegemistele, siis tagasi maa peale jõudes läbi lennujaamade Münchenis, Londonis, Frankfurdis ja Tallinnas oli ringi vaadates, taksodega ja rongidega sõites, said nagu osaks selles tühjas-tähjas ja mõte veeres tahes tahtmata sellele, et mis võiks olla veel suuremat ja ülevamat, mida inimene kogeda võiks ning mida me kõik siin ennustame ja ootame peagi saabuvad.
Kui Minaelan kogeb midagi uut ja seniolematut läbi unenägude,siis võiks teda pidada teatud mõttes õnnelikuks, kes seda uut mingil määral kogeb, olgu et unenägudes aga siiski. Ise ei ole kahjuks ammu enam sellistesse unenägudesse sattunud, kuigi ka mina tunnetan, et midagi uut ja hoopis ülevamat oleks justkui kuskil stardiootel, mida inimkonnale varsti kogeda antakse.
Lootus siiski jääb, et me oma eluaja jooksul seda "miskit uut" kogeda saame. Millisena see kogemus tuleb, kas 4D või ma ei tea millisena, see mind ausalt öeldes nii väga ei huvitagi. Lepin mõttega, et saame seda kogeda täiesti uuel tasemel ja dimensioonis.