Paulo Coelho- "Palverännak: Maagi päevik"

Kunagi, kui Coelhot lugesin (ja see oli enne, kui ta Eestis nii popiks sai), siis tundus mulle, et "Alkeemik" on nagu teooria ja "Maagi päevik" praktika (sarnaselt nagu Camus "Sisyphose müüt" on teooria ja "Võõras" praktika...). Ja siis tundus see ka päris hea. Aga kui pärastpoole teisi Coelho raamatuid lugesin, hakkas sellest läbi kumama kerge sektantlus- mingi ilmelik mix paganlusest ja kristlusest (maaema - Neitsi Maarja jne.) ja mul tekkis küsimus, et ega need raamatud ei ole mõnes mõttes nagu värbamiskatse.