Mina ykspäev ootasin bussi, sest ema pidi linnast tulema.
Oues oli kyll tuul, aga järsku tuule hääl muutus kuidagi nii kurjakuulutavaks, et ma ytlen ausalt, kuigi see polnud väga pime aeg, aga VÄGA hirmus hakkas.
Mul käis isegi korra peast läbi koju tagasi minna, sest see tuule vihin oli kuidagi nii hirmus. Aga kuna ma elan kylas, kus maja on maja otsas kinni, siis oli ikka niipalju julgem tunne ikka edasi oodata.
Aga mina eile istusin diivanil arvuti taga ja kass magas minu korval..
Kass niuksus unes ja järsku sisises nii oelalt..ja saba läks täiega turri.
Ärkas yles ja vaatas väga tosise näoga millegipärast laes rippuvat lampi.
Mul on kass juba 4. aastat ja ma pole teda isegi mänguhoos ka mitte kuulnud teda niimoodi sisisemas.
Mind MILLEGIPÄRAST tabas selline kylm tunne, et SEE kyll head ei tähenda!
Niikui midagi halba oleks tulemas. Loomad tajuvad seda?