(02-07-2018 18:24 )vasamasa Kirjutas: Entusiastid Kostroma linnas ühte soome graniidist tehtud sammast uurimas.
Tõlget? Muide selles, et metallidetektor graniidi peale reageerib, pole küll mitte midagi kummalist.
(06-07-2018 09:55 )TTT Kirjutas: et siis kuidas toorik soomest kostromasse sai? kaugevõitu nagu.
Veeti. 1843. Peterburist.
___________
Mis puutub neisse "valatud" müüridesse, siis kas tõesti mitte kellelegi ei tule pähe mõte, et kui eesmärk on rajada müür ning selleks on võimalik luua omal soovil valitud kujuga kiviplokke, siis oleks ehitajate esimene mõte kasutada standardset vormi ning laduda müür võimalikult ühetaolistest plokkidest. Ajalugu on näidanud, et millal iganes ehitustehnoloogia sinnani on jõudnud, on selline metoodika kohe kasutusele võetud.
See on kasulik ka strukturaalse vastupidavuse seisukohast, sest ehitise raskus jaguneb kivide ja kividevaheliste seoste vahel ühtlaselt.
Miks peaks kivide vormi valamise tehnoloogiat omav ehitaja ehitama IGA ÜKSIKU KIVI JAOKS eraldi vormi? Vähe sellest, need vormida peavad juba ise täpselt loodud olema, et omavahel klapiks ja see on lisavaev. Esmane asi, mis alati viitab valutehnoloogiale, on täpselt ühesuguste detailide kasutamine, sest see ongi valutehnoloogia kasutamise mõte.
Mida me aga näeme, on eri suuruse ja kujuga rahnud, mis on ilmselt valitud loodusliku kuju järgi mingisse tühimikku sobima, et neid oleks vaja minimaalselt tahuda.
(selle postituse viimane muutmine: 20-03-2019 18:19 seenetoorik.)