Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 2 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Autor Sõnum
xcad
Veteran

Postitusi: 3,251
Liitunud: Dec 2015
06-05-2018 17:37
Postitus: #115
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(06-05-2018 17:21 )Tinar Kirjutas:  Egas jah, segu taimedest ja millegist muust ei tohiks ju kivi pehmeks muuta. Oleks, et jutt käib söövitusest või lahustamisest aga et kivi pehmeks või pehmemaks massiks kuuta? Siin on peidus saladus. Kuna seda taimede segu juttu on erinevatel aegadel erinevate poolt mainitud siis ei tohiks see ka lollitamine või mingi bluff olla.
Egiptuse freskod sellest kuidas hiiglase kasvuga olendid või inimesed kannavad neid suuri kiviplokke või raskeid kandameid räägib enda eest. Teadus selletab, et suurtena (tavainimesest mitu m kõrgematena) kujutati ülikuid, et oli selline poliitika, et isandaid peab suurematena kujutama kui orje. No vaevalt, et ülikud kandsid kiva....See, et iidsetel aegadel mõistuse vastaselt ehitati hiigelplokkidest selle asemel, et ehitada loogiliselt väikestest kivides nagu meie, on väga hea argument ja teadus püüab sellest siiani ümber hiilida või tähtsust vähendada.
PS. Meenus, et Kuressaare linnuses olevat samuti müüri osi kus kivid on niivõrd täpselt välja tahutud, et sein on laotud ilma seguta kivide vahel -nii nagu Kesk-Ameerikas kombeks. Kuna pole juhtunud sinna kanti siis ei saa seda infot kontrollida. Kivid seal loomulikult tavamõõtudes, mitte gigantsed monoliidid....
Isegi hiiglastele 10m kõrgustele vägilastele käib 2000t üle jõu. Mida suurem indiviid seda väiksem erivõimsus, oleks sipelga erivõimsus inimesel siis see poleks mingi mure...paar sõpra kokku ja 2000t liiguks ja tõuseks!
Mida rohkem inimesi teeb koostööd seda väiksem on ühe osa. Sest kõik ei saa korraga rakendada jõudu, loomadega on asi veelgi hullem, sest 1000 pealist härja karja ei anna juhtida. Kusagil 20000 inimest oleks min. vaja liigutamiseks ja tõstmiseks, probleem on kuidas seda jõudu rakendada, mille kaudu? Köied katkevad, ahelad purunevad, kivi mureneb puutepunktis, kuidas? Kuressaare piiskopi lossis olen palju käinud aga sellest vaatepunktist pole osanud vaadata, see ei ole ka mingi ime.....ju nii taheti ja tehti.
Just tänu neile probleemidele pole ka rekonstrueeritud kivi tassimist, ebareaalne. Vee külmumis jõud on piisav (ja jääb kordades ülegi) sellisteks tõsteteks, seal aga seda ei saadud kasutada, puuprussi niisutamine samuti, puu lihtsalt annab järgi selliste erisurvetele. Vedamine oleks veel kuidagi arusaadav aga tõstmine on ulme valdkonnast.
(selle postituse viimane muutmine: 06-05-2018 17:39 xcad.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Sõnumeid selles teemas
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked - xcad - 06-05-2018 17:37

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog