Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 2 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Autor Sõnum
xcad
Veteran

Postitusi: 3,251
Liitunud: Dec 2015
06-05-2018 15:03
Postitus: #113
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(05-05-2018 07:17 )Tinar Kirjutas:  Kui selgeltnägijalt või selgeltnägijate grupilt kes uurisid meie minevikku, küsiti, et kuidas suudeti nii ammusel ajal nii suuri kiviplokke teha, töödelda ja transportida siis selgeltnägijad ütlesid, et kivimaterjali töödeldi mingi mineraalsetest ja orgaanilistest komponentidest koostatud segu abil mis muutis kõva kivimi plastiliseks ning sellist kivimit võis siis ilma suurema vaevata töödelda. Täpsustusi selle salapärase sega koostise osas ei järgnenud. Öeldi vaid, et tänapäevaks on see tehnoloogia meie jaoks kaotatud. Ka ütlesid need minevikku vaatajad, et neid suuri kivikerasid mida on mitmelt poolt maailmast leitud ja eriti Ladina- ja Kesk Ameerikast, kasutati suurte megaliitide töötlemisel või masinates mis töötlesid neid suuri kiviplokke.

Sellest on siin, seal juttu olnud. Müstiline on see, et graniit on üks hapetele, alustele püsivamaid kivimeid. Taime mahl, seda taime nagu ei tohiks olla maakeral kel on selliste omadustega mahl, ka segades "millegiga"
Monoliitide vedamine ja tõstmine ei ole tänapäevase insenerikunstist lähtudes otstarbekas, lihtsam on mitu väikest kui üks suur. Ega vanasti ka lollid oldud, et tehti endile liigseid kulutusi, ressurssides on küsimus ja need on alati piiratud. Keegi ei ole üritanudki tõsta või vedadada käsitsi üle 1000t monoliiti, ma mõtlen rekonstrueerides seda omaaegset rassimist.
Vaadates eesti keskaegsseid kindlustusi ja kivide suurust on kõik tänapäevase loogika järgi, kivid on optimaalse suurusega....monoliidid ka 100t .....isegi 10t puuduvad täiesti ja see on loogiline. Lisaks osades kohtades on väiksemad kivid all ja siis tuleb 700-800t jurakas? Arusaamatu lähtudes tänapäevasest ehituskunstist, ka keskaegsest kus kõik tehti käte või veoloomade jõul. Sellele peab olema meile mingi varjatud põhjus, näiteks juhul kui 1000t tõstmine ja vedu oli kerge, käkitegu siis saadi suurem jupp müüri valmis lühikese ajaga, lisaks see 1000-ne on omal kohal kinni ka aastatuhandete pärast, väikesed kivid aga murenevad, lagunevad ja vajavad mörti. Mõistatus on see siiani!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Sõnumeid selles teemas
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked - xcad - 06-05-2018 15:03

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog