Millisena kujutas tulnukaid ette 1958 a ajakiri Modern Mechanics.
http://blog.modernmechanix.com/what-will...look-like/
Vaid veidi aega tagasi saatis inimene tehisintellekti kosmosesse. 1958 aastal saadame me sinna ka mehitatud laeva. Mõni teadlane on kindel, et võiksime kuud mehitamata raketiga tabada juba täna. 10 kuni 20 aastase kosmoselennupraktika juures saab see olema pea igapäevane.
Kui me juba kosmoses oleme, tekib küsimus, kas me oleme ka ainsad? Kas leiame eest ka teisi mõistusega olendeid. Ning millised nad välja näevad? Me ei suuda kõike ennustada, kuid meil on ettekujutus millised nad võivad välja näha.
Kui juba täna maanduks sinu naabruses mõni kosmoselaev väljaspoolt meie päikesesüsteemi. Ja kui sa näeksid sellest väljuvaid olendeid. Kas jookseksid telefoni juurde ja helistaksid politseisse? Ei, ilmselt ei pööraks sa neile erilist tähelepanugi.
Me oleme päris kindlad, et kosmosekülalistel ei ole kolme silma, lestadega jalgu või televiisoriantenni otsaees. Selleasemel teoretiseerivad teadlased, et nad on meile väga sarnased.
Seda võime järeldada kuna teadus on näidanud, et elava organismi keha kuju ei ole vaid puhas juhus. Bioloogilise konstruktsiooni jaoks on olemas reeglid mis aitavad meil ette kujutada külalisi juba enne kui nad oma kosmoselaevast väljuvad.
Sellele tuginedes võime teha kaks oletust. Esiteks koosneb nende keha protoplasmast nagu meiegi. Teiseks, nad on mõistusega, see on eelduseks kosmoselaeva valmistamisel.
Sellest lähtudes võime joonistada pildi tulnukast Planeedilt X:
1. Ta hingab õhku. Vee hingajad võivad areneda küll targaks, kuid nad ei sulataks metalle vee all. Seega iga tehnoloogia mis on kõrgemal kui meie enda Kiviaeg on õhku hingavate saavutus.
2. Ta sööb nii taimi kui loomi. Vaid taimetoitlane veedab liiga palju aega enese täitmisega konsentreerimata toiduga et ei jääks aega luua küllalt kõrget tsivilisatsiooni kosmoselendudeks. Vaid loomse toiduga olendid ei elaks üle raskemaid perioode oma planeedil mis pühivad minema vähemadopteeruvad eluvormid.
3. Ta pole ilmselt palju suurem kui suurim inimene. Piiravaks faktoriks on ruut-kuubi seadus. Kui sa kahekordistad inimese pikkust muutmata ta proportsioone, siis kaalub ta kaheksa korda rohkem. 3,6 meetrine olend oleks seega liiga kohmakas täppistöö jaoks. Ning täppistöö on kosmoselaeva valmistamisel esmatähtis.
4. Ta kaalub vähemalt 18 kilo, tõenäolisemalt rohkemgi. Küllaldase suuruse ja keerukusega aju peaks olemas olema kosmoselaeva valmistamiseks. Aju kaaluks vähemalt 900 grammi. Ning meie uuringud oma planeedi loodusest näitavad, et sellise aju kandmiseks peab keha kaaluma vähemalt 18 kilo.
5. Tal on ka mingi teatav kolju. Kõige väärtuslikum organ mõistusega olenditel on aju ja seda tuleb kaitsta vigastuste eest.
6. Tal on kaks silma ja kõrva. Kolmesilmne tulnukas on ebatõenäoline. Kaks silma on parem kui üks, selleks et hinnata kaugusi ja kujundeid, kuid kolm poleks parem kui kaks. Sama kehtib ka kõrvade kohta. Rohkem silmi ja kõrvu oleks kasulik varuosadeks kui peaks õnnetus juhtuma, kuid maapealsetel organismidel ei ole varuosi.
Me ei tea põhjust selleks, kuid on loogiline oletada, et elu teistel planeetidel ei arene erinevalt meist.
7. Silmad ja kõrvad asuvad aju lähedal. Informatsiooni mis kogutakse silmade ja kõrvadega peab jõudma ajju kiirelt, et see oleks edukas. Närvide ülekanne on aeglane. Seega tundeorganid peavad asuma aju lähedal, et lühendanda viivitust informatsiooni ja reaktsiooni vahel.
8. Tal on "käed" ja "jalad"
Me teame, et meie kosmosetulnukas liigub püstasendis. Ellujäämiseks, peab elusolend olema liikuv. Kuid ehituseks on vaja midagi mis meenutaks meie käsi. Mingis arenguperioodis pidi olema tal üks vaba jalgadepaar mis võisid käteks areneda. Ainus viis selleks on õppida püsti seisma.
Samas on päris kindel, et püstiseistes areneks talle painduvad sõrmed ning toetav pöial. Et valmistada kõrgtehnoloogiat, peab ta suutma asju üles tõsta, haarata, hoida, suruda ja tõmmata. Miks mitte kaheksajala sarnased haaratsid? Seetõttu, et need suudavad küll tõmmata, kuid mitte effektiivselt tõugata.
Abi
xawa
