Kas kultuur on sinu sõber? Mis on kultuuri eesmärk?

Lisan hea usuzombide teemalise kommentaari kuna jutt läks usule:

Tsitaat:Pole veidramat olendit maapeal kui seda on usklik. Ükskõik mis usku. Kui meie teeme otsuseid enda mina järgi, meie mina on meie peremees, keda me usaldame ja kelle käskudest juhindume, siis usklikul käib see teistmoodi.Tema peremees on taevas ning alati kui tal on vaja midagi öelda, pöörab ta silmad üles ja küsib: Isa, mis sa arvad? Kas see mis ma praegu ütlen, on ikka sinu mõte? Või minu?rääkimata otsuste langetamisest ja juhtnööride saamisest. Hommikul välja minnes palvetakse end selle peremehe hoole alla, päeva jooksul püütakse olla temaga pidevas kontaktis, meelde tuletades, kuidas Jeesus(ristiusu võtmeisik) ühes või teises situatsioonis võiks käituda, öelda, mõelda ning teha ja mõelda ka nii. Mitte kunagi ei ole usklik enda oma, ise, vaid oma kardetava peremehe oma, sest ta on ettearvamatu,enamasti ei vastagi uskliku küsimustele, vahel hirmus oma vihas, lastes talle kaela sadada kõiksuguseid karistusi isegi ta pisikeste üleastumiste pärast, seepärast on targem hoida kõrv kikkis ja püüda ette ära arvata, mismoodi mõtleb taevane peremees, et hoiduda tema pahameele alla sattumast. Seepärast, kui kohtate usklikke, võtke neid kui olendeid, kes ei ole kunagi ta ise, vaid keegi teine, keegi muu,kes ei räägi ealeski enda teksti, vaid selle oma, kellele nad oma kujutluses püüavad meele järgi olla.