Kahtlased juhtumid

Lugedes seda foorumit, tekkis tahtimine kirja panna kirja kahe inimese kogemused ilmselt millegi paranormaalsega - endal antud kogemused õnneks/kahjuks puuduvad.
Alustaks oma endisest tüdruksõbrast. Saades temaga tuttavaks, juba mõne kuu pärast rääkis ta, kuidas tal kodus aegajalt juhtuvad mõningased kahtlased asjad, aegajalt miski liigub, näeb midagi kahtlast. Esialgu arvasin isegi, et ehk kujutab ette või mingite juhuste kokkulangemine, kuid hiljem asi süvenes, nii mõnigi kord rääkis, kui nägi tumedat kuju pimedas toas eristamas - st selgelt eristatav, kuna miskine valguskuma akendest paistab. Kõige kummalisem minu jaoks oli see, mis toimus tema telefoniga ja seda mitte ühe konkreetsega, vaid lausa kolme erinevaga - nimelt hakkas pidevalt telefonis mängima muusika, täiesti suvaline laul, täiesti suvalise kohapealt. Nii päeval kui öösel. Kui see toimus esimese telefoniga, mis juba suht vana mudel, kuid siiski nutitelefon, sai aetud selle kaela, see aga riknes, andsin oma vana nutitelefoni talle kasutada, kah suhtesliselt vana mudel, sellega oli sama lugu. Ka see andis mõne aja pärast otsad, sai ostetud uus telefon, sellega algas kah asi sellest, et hakkas muusika mängima. Sai omavahel telefoni teel arutatud sellest värgist, ning tol õhtul hakkasid telefonis kõiksugu rakendused iseenesest avanema, läksid mängud ise tööle - ise mängisid, tegid isegi mängudes skoori.
Järgmine hommik siis sain kõne, et kas mina kuidagi "häkkisin" telefoni ja mängisin lolli, otseloomulikult ei teadnud ma asjast sel hetkel midagi, ja saab ka välistada ka variandi, et mõne viiruse tõttu keegi telefoni kontrollis, kuna see oli mõned päevad vana.
Ütlesin talle, et võtku telefonis siis näiteks märkmik lahti, ja kirjutagu, et mis Ta soovid või mis Tal mureks, ta tegi seda ja seda kõike telefoni kõne aegu. Paari minuti pärast ma lasin tal kontrollida, et kas on "vastatud" - ja oligi. Mitte küll sõnades, vaid kummalise joonistuse teel. Ja eriti kummaliseks selle joonistuse või pigem kritselduse teeb see, et omal käel sellist asja polnud võimalik järele teha. Siinkohal mainin ka ära, et telefoni ekraan muutub automaatselt mustaks kui andurile satub midagi ligidale, ehk siis telefon kõrve ääres polnud võimalik et näiteks põsk vastu ekraani miskit joonistas, samuti polnud see märkmiku rakendus avatud.
Lisaks on mulle korduvalt tundunud, nagu juskui temaga telefonis rääkides on kellegi minu nime sositanud või miskit muud, seda mitmel korral ka siis, kui telefon laua peal ja kedagi ligiduses pole. See on selline asi mida nüüd päris kinnitada ei saa, et see just nii oli, see võis mulle vaid nii tunduda kuid õnneks mu telefon lindistab kõnesid, samuti on salvestused nendest olemas.
Igatahes, mingi aeg need asjad laabusid, igasugused nähtused, samuti ka need telefoni jamad. Oluline oleks ka vist mainida, et elas ta uues kortermajas, ning antud korteris olid esimesed elanikud. Igasugu nähtused toimusid ka väljapool kodu - minu juures, koolis, maal vanavanemate juures jne.. Tüdruk ise oli pidevalt üsna tugevas depresioonis, vanematega igasugu jamad. Nägi pidevalt õudusunenägusid, luupainajaid ja üldse oli keeruline kodus uinuda. Ennustas aastaid taro kaaridega, tema sõnul ta nagu ka tunnetas kuidagi taolisi paranormaalseid asju, seda näiteks ka kuskil vanas majas kellegil külas olles, ning väidetavalt oli ka ta vanavanaema miskisugune ennustaja või selgeltnägija, seda ma kahjuks kinnitada ei oska. Ehk on nende asjade vahel mingine seos.


Teise asjana tooksin ma välja, mida on mu ema mulle rääkind, mis tal lapsepõlves juhtus.
Kuna kõike ma täpselt ei mäleta, siia alustaksin sellest, et mingitel põhjustel oli ühe vanainimese majas minu ema, kes oli tol hetkel umbes 13 aastane(hetkel 57), tema vend, ema ja isa ning ema onu, kes tol hetkel oli 16.
Nimelt see vanainimene, kelle majas nad olid, oli viidud hooldekodusse, vast tema tahtmist,kus ta järgnevalt kirjeldatud ööl suri.
Eelnevalt nimetatud seltskond igatahes istus selle naise majas, ning mängisid köögis kaarte, kui ühtäkki hakkas iseenesest liikuma kapi uks, mida märkasid kõik, ema onu(edaspidi lihtsalt onu) viskas selle peale nalja, et tema niidiga tõmbas ust ise lahti.
See kuidas asi edasi arenes ma täpselt ei mäleta, kui lõpp tulemus oli see, et terves majas, kõikide kappide uksed käisid lahti kinni kõvasti paukudes, kõik sa sahtlid sisse välja, paljud ehk teist teavad ka neid vanaagseid suuri kummuteid, kus metallist sangad küljes, nimelt need samused sangad tulid naeltest lahti, eemaldusid kummutist, ning plaksuga tagasi kummuti külge - ja seda kõike mitmeid tunde järjest.
Mu vanaisa oli tol ajal Eesti raskekaalu meister poksis olnud, ehk siis üsna raske mees. Tema oli võtnud tabureti ja istunud kapi ukse ette et seda kinni hoida, tema aga lennutati selle ukse eest minema.
Igatahes nad olid viinud kõik selle mööbli õue ja see olevat ka hommikul veel vaikselt omaette liikunud. See et see naine ära suri, kes seal majas varasemalt elas, tuli välja alles järgmine päev.
Võin kindlalt väita, et jutt pole välja mõeldud, pole mingit põhjust kahelda oma ema jutus, samuti olen selle asja kohta ta käest mitmeid kordi küsinud, lihtsalt enda mälu veab alt ja ei mäleta kõike täpselt mis toimus.

Otsin millalgi ülesse ka esimeses jutus mainitud "kummituse" telefoni tekitud joonistusest screenshoti ning ka mõne helilindistuse.

Tekstis võib kohati olla kirjavigu ning segaselt kirjeldatud kohti - kui miski jäi arusaamatuks või tekkis millegi kohta küsimusi, siis vastan meeleldi.