Panen siia ka ühe kõige magusama loo, kuigi selle õige koht on mujal...aga eks tõstan sinna kah.
1977a olin vene väes Ventspilsi lähedal. Peensusi mul välja uurida ei õnnestunud, kuid meie õhutõrje komandopunktis istusid ka siniste pagunitega ohvitserid ja neil olid laual otsetelefonid kurat-teab kellega...ei suutnudki välja nuhkida. Aga tüübid ise olid sõbralikud...
Ükskord olevat neile tulnud info, et kohe-kohe lendavad üle meie baasi "hääletud lennukid", kutsusid ka mind vaatama...mida ma siis nägin? Pimedas, madalalt, peaaegu puulatvade kõrgusel lähenesid kaks musta kolmnurka, nurkades punased tuled, täiesti hääletult ja üliaeglaselt (no mitte üle 40 km/h). Nii madalalt, et kasarmu akende valgus valgustas neid alt, kerge tuule vihin oli saatjaks. Siis arvasin, et venelaste tehnika tase...täna arvan, et sellist taset maalastel veel pole.
(Muutus: kirjavahemärgid)
(selle postituse viimane muutmine: 13-02-2011 14:22 PiziIngliito.)