Puudutused

Aimu mul pole... Aga selle looga meenus mulle mu suvine aiatöö (Meil nimelt gümn.-s kohustuslik 12h tööd). Käisin seda üksinda tegemas. Ma rohisin kükakil lillepeenras. Kõik oli tore hetkeni kui keegi/miski mind karinaalselt parema külje pealt pikali lükkas. Toetasin kätega end, et päris peenrasse ei lendaks. Ehmatus oli suur ja südamealt käis jõnks läbi. Vaatasin kähku ringi, aga kedagi ei näinud. See lüke tundud hoiatuse või hirmutamise moodi... siiani ei tea mis see tegelikkuses oli.