(24-08-2011 11:27 )Laupäev Kirjutas: Ükskord juhtus nii: olin umbes 13-14 aastane ja mul oli väike koer, puhast krantsitõugu. Ühel õhtul olime koeraga toas, kui korraga hakkas koer haukuma ja lärisema täiesti tühja koha peale. Ta isegi jooksis ümber selle koha ja vaatas üles, nagu ümber inimesepikkuse kuju, peni oli väga tige ja väga hirmunud, kõrvad lidus, silmad punnis peas proovis ta tühja kohta hammastega näksata, ise samal ajal klähvides - ma polnud teda nii hullununa veel kunagi näinud. Mul olid seda nähes kõik juuksed püsti peas ja kananahk ihul ja ma ei osanud muud teha kui virutasin jalaga läbi selle tühja koha Natukese aja pärast kiskus koer saba jalge vahele ja taganes, kõrvad lidus, ise veel urisedes ja ülespoole kõõritades, nurka ning peale seda hiilis uksest välja. Mina tegin igaks juhuks sama .
See koer polnud kunagi erilise meelteteravusega hiilanud, korterikrantsile kohaselt oli igasuguse magusa ja muu inimeste toidu söömise tõttu tema haistmismeel kõvasti allakäinud, silmade ees oli paks karvapahmakas.
Olen hiljem erinevaid teooriaid "nähtamatu" külaskäigu kohta kaalunud ja ma olen kindel, et koer tajus midagi, mis minule nähtamatuks jäi.
Tuli välja, nagu viienda klassi kirjand aga lugu on edasi antud
See on tõesti põnev ja uskumatu lugu.Võimalik, et koer tõesti nägi midagi aga see midagi polnud nii hirmus ja ta ei rünnanud koera,sest koer ei pannud ju kohe jooksu. Kui ikka koer ei tunne või ei saa aru kellega on tegu siis ta kindlasti ei ründa ja hoiab eemale ja haugub.Koer ei haugu selleks,et vaenlast eemale peletada vaid selleks,et peremehele teada anda et midagi on viltu.Aga sellest tegeasest ta nagu sai aru ja ei saanud kahh õpuks:)Igatähes väga imelik lugu jahh!