(25-08-2015 06:54 )Tulnukinimene Kirjutas: Igal rahvusel on oma nn. egregor. Iidsete loodud rahvastel on see ühenduses iidsetega (kosmiline mõistus, üliteadvus).
Mõtisklesin selle egregori ehk ühisvälja üle. Kunagi oli ka eestlastel väga tugev rahvuslik egregor, kuid see hakkab kahjuks nõrgenema.
Ka ühendused iidsete ja üliteadvusega on juba pea olematud.
Põhjuseks on arvatud, et Veevalaja ajastul egregorid muutuvad.
XXI sajand on üleminukuaeg.
Osa inimesi elab endiselt kalade ajastus. Ja nad ei saa aru Veevalaja ajastu inimestest, kes ei vaja enam suuri ja võimsaid egregore, sest nad tajuvad palju paremini kui varasemate ajastute inimesed omaenese missiooni, omaenese unikaalsust; tõsiasja, et mitte mingi suur idee ei saa väljendada piisavalt täpselt seda ülesannet, millega nad maale on kehastunud. Veevalaja ajastu on väikeste gruppide ajastu, ajastu kus domineerivad mitte kultuurid vaid subkultuurid, kus domineerivad mitte religioonid vaid palju hajusamalt seotud püüdlejate grupid.
Kahe energeetilise süsteemi vahel toimub praegu võitlus ja võib toimuda veel saja ja rohkema aasta jooksul.
Ühesõnaga - seda suurt ühisvälja, kuhu kuuluda, on tänapäeval raske leida.
Tänasel ajastul on inimhing veidi neurootiline, olles rebitud kahe vastassuunalise jõu tegevusalasse – ühelt poolt tunneb ta vajadust alluda suure grupi ideaalidele (religioon, rahvus, poliitiline partei, kindlaksmääratud eetikakoodeks) teisalt aga tunneb et ei suuda ühegiga neist piisaval määral samastuda ning need katsed samastuda teevad hingevalu.
See teema siin peaks tegelikult foorumlasi üksteisega liitma, kuid paistab, et "Ühe taipamine" ei kandu teistele kuigi kiiresti edasi. Raske on leida ka väikese grupi ühtset egregori. Loodan, et see ajapikku muutub.