Plahvatus ja tulistamine Norras

Põhiküsimus on "qui bono?"

Nagu juba eespool mainitud, oli Norra üks põhilisi iseseisva Palestiina riigi tunnustamise eestvõitlejaid. Nii Norra riigi poliitika kui ka avalikkuse hoiakud on olnud teravalt Iisraeli vastased, Iisraelis on Norrale pidevalt külge kleebitud silte süüdistusega "antisemiidid".

Arktika regioon omandab aina suuremat geopoliitilist tähtsust. Tuleviku maailma üks olulisi pingekoldeid võibki asuda just Arktikas. Suured tegijad Suures Mängus Arktika pärast on USA ja Venemaa, pigem suureks kui väikeseks tegijaks võib liigitada Kanada, väiksemad mängus osalejad on Norra ja Taani ning ka Island. Omad huvid võidujooksus Arktikale on Euroliidul. Venemaa huvi on kindlasti mängust konkurente elimineerida. Kuigi merepiirileping Norraga on hiljuti alla kirjutatud, polda sellega kuigi rahul ei Norras ega Venemaal. Norra tehnoloogilisi lahendusi nafta ja gaasi puurimiseks Arktika süvavetes ihaldatakse Venemaal aga väga. Norra on Venemaa konkurent ka nafta- ja gaasiturul. Miks mitte konkurendile sisepoliitilisi probleeme tekitada?

Edukad väikeriigid (samas mitte kääbusriigid) Island ja Norra on tugev argument EUCCP-i idee vastu. Island juba oli sunnitud pärast kunstlikult tekitatud kriisi (kulisside tagant paistab taas Kremli karvane käsi) EUCCP-ga liitumisläbirääkimisi alustama. Silmus Norra ümber on koomale tõmmanud.

Üle poole norralastest soovib hiljutise küsitluse kohaselt immigratsiooni täielikku peatamist. Juurdekasv võrreldes eelmise ksitlusega 2005. aastal on oluline. Sama tendents on tuntav kogu Euroopas, väljendudes rahvuslike ja immigratsioonivastste erakondade kõrges populaarsuses ja valimisedus. Tõusev rahvuslus ähvardab nurjata kogu EUCCP plaani. Siit lähtub "kellumeeste" soov rahvuslikke ja immigratsioonivastaseid liikumisi diskrediteerida ja leida ettekäändeid nende mahasurumiseks. Nagu näitab Rogozini äsjane sõnavõtt, saab Venemaa aga uue võimaluse oma endiste okupatsioonialuste maade mustamiseks. USA-s oli 911 tulemuseks Patriot Act jm. taolised "õigusaktid", Venemaal 1999. a. elumajaplahvatuste tulemuseks Putini võimuletulek ja Kremli võimu tugevdamine. Midagi sarnast ihatakse ilmselt ka Brüsseli võimukoridorides, aga samuti Euroliidu liikmesriikide valitsuste tasemel.