Inimesed on arenenud ahvidest?

(07-01-2014 21:46 )Flash Kirjutas:  Organism ei saa kontrollida mutatsioonide „suunda“ (hea, halb, neutraalne), aga uus info genofondi saabki tekkida vaid tänu mutatsioonidele (alleelide sageduse muutus ei anna uut informatsiooni, vaid parandab isendite fitnessi). Evolutsiooni ei saa vaadata isendi tasandil, vaid ikkagi peab tasandik olema populatsiooni genofond.

Aga populatsiooni genofond on lihtsalt indiviidides asuvate geenide(ja nende alleelide) kogusumma. Soodne mutatsioon indiviidi genoomis võib väga kiiresti levida populatsiooni genofondi. Kiirus ja levik sõltuvad selle konkreetse mutatsiooni iseloomust, sellest kui kiiresti põlvkonnad selle liigi puhul vahelduvad või sellest kui tugev on keskkonna surve, mis läbi loodusliku valiku mitte-mutateerunud geenidega isendeid välja juurib.
Evolutsiooni isendi tasandil ei ole lihtsalt mõtet vaadelda, kuna ainuüksi definitsiooni kohaselt ei toimu ühestki ainsas põlvkonnas evolutsiooni - erinevustes põlvkonna vahetumise edukuses saab alles evolutsiooni märgata.

(07-01-2014 21:46 )Flash Kirjutas:  Mina väidan, et kui geneetilises materjalis tekib mutatsioon, mis parandab isendi fitnessi, siis see ei olnud juhuslik vaid 'kellegi/millegi' poolt teadlikult suunatud. Bakteritel näidatud mikroevolutsiooni puhul on üldjuhul tegu ikkagi keskkonda kohanemisega. Nende näidete toomine kui makroevolutsiooni näide on üsnagi naeruväärne. Makroevolutsioonis ma ei kahtle, pigem selle kohta käivates küsimustes miks ja kuidas.

Kohanemine on fenotüübi(geenide avaldumine millegi näol - näiteks juuksevärv) kasulik muutus etteantud genotüübi raames üksikisendis keskkonna toimel. Näitena võib tuua selle kuidas kitarristi akorde seadvate sõrmeotste nahk muutub aja jooksul kõvemaks. Kes on kitarri mängimisega alustanud need teavad kui valus alguses on ja kuidas keeled nõpuotstesse lõikavad. Kulutades sõrmenahka käivituvad mingid geenid, mis panevad naha sarvkoe konkreetses kohas kasvama. Aga selle kitarristi geneetiline koguinformatsioon ise ei saa muutuda - muutub vaid informatsiooni väljund. Sama näitena võib tuua lihasmassi suurenemist treeningu tulemusel või see kuidas suitsetajal veres punaste vereliblede hulk suureneb. Kuidas aga kohastumine evolutsiooniga seotud on? Osad indiviidid kohastuvad keskkonnaga kiiremini kui teised. Miks? Kuna iga indiviidi geneetiline informatsioon erineb. Ühel indiviidil võib sarvkude kiiremini kasvada, teisel jällegi aeglasemalt aga see-eest on temal see kaks korda tugevam. Ja nüüd tuleb alles mängu looduslik valik, mis juurib halva informatsiooni välja. Seega bakterite evolutsioonis ei mängi kohastumine otsest rolli. Kui bakterikultuurile antibiootikume peale valada, siis enamus sureb kohe, aga osade nende geneetiline informatsioon erineb ning kui see erineb neile soodsal viisil, siis järgmine põlvkond sisaldab seda sama soodsat informatsiooni - olgu selleks siis võime antibiootikumiga kohastuda piisavalt kiiresti. Mikroevolutsioon ja makroevolutsioon töötavad põhimõtteliselt identsetel mehhanismidel, erinevus on vaid ajaskaalades.

Kus mutatsioon mängu tuleb on selles, et miks osad kohastuvad paremini kui teised. Üks võimalustest on tõesti alleelide ümberpaigutus. Kui võtta alleele kui kaardipakki, siis erinevate segamiste tulemustel pokkeris satuvad sulle iga mängu alguses erinevad käed. Ühed käed paremad kui teised, kuigi kaardid jäävad samaks. Sisuliselt sama asi juhtub meie sugurakkude tekkel - kahest allelikomplektist pannakse juhuslikult kokku üks komplekt.

Mutatsioon on alles mehhanism mis lisab, muudab või võtab ära informtasiooni. All on illustreeriv joonis:


Kolm esimest toimuvad kormosoomi siseselt. Kaks viimast kromosoomide vahel. Põhjusteks: vead informatsiooni kopeerimisel(kahe komplekti alleelidega tavarakust tehakse ühe komplektiga sugurakk ja miskit läheb viltu); kiirgus=füüsikaline(tugeva energiaga osakesed löövad sõna otses mõttes informatsioonist tüki välja); keemilised(informatsioon muutub keemiliste protsesside tulemusel); viirused(kuna viirustel puudub isiklik geneetiline informatsioon, kasutavad nad oma peremehe oma ja seda puhtalt omakasupüüdlikel eesmärkidel - vahel seda modifitseerides); ja neid on veel omajagu. Uus informatsioon saab arusaadavalt tekkida näiteks duplikatsioonile järgneva inversiooni käigus.

Ei viga kopeerimimisel, ei kiirgus, ei keemia ega ka mitte viirus ei mõtle tulevase orgamismi heaolule(ainult mutatsioonid sugurakkudes, või neid tootvates tüvirakkudes, päranduvad edasi). Peaaegu kõik mutatsioonid on neutraalsed, ülejäänutest on enamus kahjulikud ja alles väga väike hulk on kasulikud. Neuraalsed päranduvad enamasti edasi nii et organism arugi ei saa. Alles tulevikus võib mingi uus mutatsioon eelnevalt neutraalsetest kokku panna kas kasuliku või kahjuliku. Tõsiselt kahjulikud otseloomulikult tavaliselt edasi ei pärandu(isend ei saa endaga hakkama, peletab paarilis eemale või on koguni steriilne). Kasulikud aga võivad väga edukalt edasi kanduda. Siin teemas ma kirjutasin näiteks mutatsioonist ühes indiviidis, mis andis talle blondid juuksed ja sinised silmad ja kuidas see võis anda sellele indiviidile ja tema järglastele eelise seksuaalses valikus. Tihti tuuakse kasuliku mutatsioonina välja ka laktoositaluvus(saad teiste loomade toitvat piima juua). Need näited on aga väga jämedakoelised ja tuntavad. Enamus headest mutatsioonidest on peaaegu nähtamatud ja head on nad ainult loodusliku valiku kontekstis. Äkki on sul neuronite vahelised ühendused ühe nanomeetri võrra paksemad, takistades elektroimpulsside hüppamist ühelt ühenduselt teisele hästi tibatillukese paremini kui mul. Äkki mu hambaemail on nanomeetrikese paksem kui sul, andes jällegi tibatillukese eelise bakterite söövitavale mõjule vastu pidamiseks. Kes teab? Aga need kasulikest tillukestest mutatsioonidest saadavad eelised joonistuvad välja kujutlematult pikkade ajavahemike jooksul ja lugematute põlvkondade vaheldumisel... aeg tegi bakterist inimese.

Mu jutt on muidugi väga jäme ja lühikene, et au anda nende evolutsioonimehhanismide korralikuks kirjedamiseks - see on põhimõtteliselt sama, mida koolis õpetatakse(mitte eriti hästi). Aga kes tahab selle edasise uurimisega algust teha, siis soovitan soojalt seda(inglise keelset e-lugeri versiooni võin läbi U2U saata) ja seda raamatut.