Inimesed on arenenud ahvidest?

Njah, selle aju füüsilise mahu vähenemise tõin ma siin kusagil suure imestusega välja ka kunagi. Mingi valeinfo see pole, kuigi vähemalt minu esimene rekstsioon oli küll, et - kmm...vaevalt.
Kui selle põhjustele mõtlema hakata, siis ma ühe suutsin välja mõelda küll tegelt. See ei pruugi küll väga orginaalne olla, aga ma juba olen kohati sellise jalgrataste leiutamise endale harjumuseks võtnud. Ärge siis pahandage võimaliku plagiaadi üle
Nimelt - keel.
Keel võimaldas inimestel jagada teadmisi ja võimaldas nö kollektiivse intelligentsuse teket. Me mõtleme ju valdavalt sõnadega ja sõnad on lihtsustatud standardiseeritud tähenduslikud kujundid maailamst. Me ei loo tähendusi millega me mõtleme ja see säästab tohutult ressurssi. Me võtame oma mõtlemise aluseks olevad tähendused üle teistelt inimestelt läbi keele.

Praegu tuleb kohe meelde Alberti üks väide, et ta ei ole harjunud mõtlema sõnadega.

Tsitaat:“I very rarely think in words at all. A thought comes, and I may try to express in words afterwards.”

Pakun, et see on tema geniaalsuse võti ka. Ta kasutas mõtlemiseks palju iidsemat mehhanismi kui me üldiselt harjunud oleme. Me kõik kasutame teatud määral sõnatuid kujundeid mõtlemiseks, aga üldiselt üritame me seda ise piirata oma mõttemaailma standardvormi surumisega. Me otsime sõnu millega oma mõtteid väljendada ja see ongi standardiseerimine.
Ühest küljest see piirab, sest see raskendab orginaalsuse avaldumist. Teisalt ei suuda üks inimene iialgi luua endas nii keerulist maailmapilti kui suudab kultuur. Kultuur ongi selles kontekstis nö hajusmõtlemise keskkond. Inimkultuur on tervik, mis on jaotunud oma kandjatesse, inimestesse, elades mõneti oma elu. See mis on kultuuri eesmärk ja viis seda saavutada on täiesti omaette teema, aga siinkohal on tähtis vaid see, et hõlmates endas väga palju rohkem "arvutusvõimsust" ei nõua ta üksikutelt kandjatelt nii suurt pingutust. Aju on ju teatavasti tohutult ressurssinõudev organ inimese kehas, tarvitades ca20% energiat ja kaaludes vaid paar protsenti kehamassist. Erakordselt keerulise närvisüsteemi välja arenemine ja iseseisva maailmapildi loomine võtab tohutult kaua aega ja muudab inimlapsed väga aeglaselt iseseisvuvaks ja haavatavaks. Keele poolt vahendatav kultuur võimaldab keeruliste tähenduslike kujundite edasiandmist ja säästab seega vajadusest neid ise luua. Loodusliku valiku seisukohast on eelis väga suur.
Üksiku inimese aju taandareng ei tähenda seega üldse inimeste taandarengut vaid pelgalt mõtteprotsessi hajusaks muutumist. Kui Looduliku valiku keskkonnas seisneb mõtteprotsessi vajalikkus eelkõige ellujäämise tõenäosuse suurenemises, siis tänapäeva hajus mõtlemine on olnud erakordselt edukas. Me kasvame juba vaikselt välja planeedi taluvuse piiridest. Mis omakorda nõuab täiendavat mõtteprotsessi, et vältida selle taluvusepiiri ületamist. Sellega tegeldakse küllalt aktiivselt ja küll me midagi välja mõtleme.
See hajusmõtlemise kontseptsioon seletab üpris hästi ka põhjust miks me nii tobedalt üle tarbime ja näiliselt juba kahjustame endi ellujäämisvõimalust sellega. Asi on lihtsalt selles, et kultuuril on inerts ja üksikutel inimestel on seda raske muuta piiratud isikliku võimekuse tõttu. laenamine ja tarbimine oli kunagi väga hea idee, sest see võiamldas majanduse arenemist üle kriitilise piiri, kus tekkis võimakus paranda oluliselt näiteks tervishoidu ja tuua inmesed välja viletsuse virelemisest. Tööstusrevolutsioon on selles mõttes parim asi mis on juhtunud ajaloos. Samas on ekspluateeritud meetod ennast ära elanud ja nüüd elame me ületootmise tingimustes. Mõtteviisi tuleks muuta, aga indiviididel pole selleks ressurssi. Mõttevõimekust. Me kasutame mõtlemiseks kujundeid, millest on vaja nüüd vabaneda. See on muidugi vaid üks näide paljude hulgast.
Mailm pole muidugi nii vaene, et on vaid üks kultuur ja viis mõtlemiseks. On palju viise ja tänapäeval on need kõik segunemas ja tihti konfliktis üksteisega. See loob eriti tobeda olukorra, kus meil on valida paljude viiside vahel vaadelda ühte ja sama asja. Kas jumal on olemas? Milline jumal? Allah, Jahve, Jehova (yahweh+adonai=yahowahi= jehova ) ... Šhiva+Krishna+...? Või pole teda olemas? Need on erinevad viisid vaadelda maailma läbi erinevate mõtteraamistike. Need mõtteraamistikud võitlevad üksteisega, sest väidavad kõik ennast olevat ühe ja õige. Samas on need tänapäeval paralleelselt kättesaadavad ja see põhjustab suure segaduse ja on ilmselt ja vähemalt osaliselt põhjuseks aina rohkem levivale keskendumishäirete probleemile. Me ei tea enam millistes tähenduslikes mõistetes mõelda. Maailmas on liiga palju konfliktseis tähendusi. Hajusmõtlemine oli kunagi siiski geograafiliselt piiratud gruppide siseasi, nüüd on kõik segi. Lisaks veel aina rohkem tuure koguv teaduslik ratsionaalne mõtlemismall ...
Mis keskendumishäitretesse puutub, siis siinkirjutaja igatahes teatud määral kannatab nede all ja see kirjutis valmis kõrvalepõikena teiste tähtsamate (?) tegemiste kõrvalt. Väljendades soovi tuua natukene selgust sellesse kirjusse maailma lootuses, et see kaaskannatajates suuremat segadust ei tekita


Üks keeruline mõttekujund mida ma üritasin kohmakalt suruda keelelisse vormi Loodud paljude teiste inimeste mõttekujundite kombineerimisel ja filtreerimisel. Minu panus oli väike aga kujund sai üpris keeruline. Vist natukene liigagi keeruline minu taandarenenud aju jaoks, et ma suudaksin seda hoobilt asjalikult väljendada. Hajusmõtlemise võlu ja valu.