Kustutamine, modereerimine ja personali roll

Seoses keelega. Veel 1 mõtisklus.
See, et mingigi nö. keelepuhtuse eest siin hea seistakse on tegelikult suurepärane. Sama grammatikaga. Eriti nende väiketähtede suhtes lause alguses (kuigi on omal ajal isegi ses suhtes “trendikas” oldud : D).
Samas iga indiviidi personaalne keelemäng on minu meelest samuti huviväärne nähtus. Jep, ka koos slängide või anglismide või russitsismide või enda leid- või isegi värdsõnadega jne. Miski pole kahjulik, kuni sellega ei liialdata. Nagu on öelnud klassikud. Õigus.
See, kuidas me räägime avab meid ometi sama palju, kui see, kuidas me näiteks riietume. See näitab, millised me oleme (või olla tahame).
Lisaks on keel tõepoolest vägagi dünaamiline ja ajas muutuv nähtus. Kõnekeel(!) on nö. elus asi. Muutub maailm ja muutub ka keel. Ei maksa selles suhtes ehk üleliiga pedantseks muteeruda.
Selles mõttes on keele puhtusest rääkimine umbes sama, mis arhitektide nali, kui muinususkaitse neilt mingis kohas nn. ehedat algupära nõuab. Siis on vastus, et päris algupäraselt oli sellel kohal ilmselt raba vms.
Eesti keelega sama. Et millist algupära me siis nüüd ikka kaitseme. 4.aastatuhande samojeedi haru (4.at eKr), some-ugri (3.at eKr), soome-volga ühisaega, soome-saami, läänemeresoome sõnavara (1.at eKr) välistades hilisemaid Balti või germaani laenusid (1. ja 2. at vahetusest eKr kuni 9. sajandini pKr), muinasvene ja lääneslaavi laenud, läti mõjud, hilisemad (13.saj) rootsi laenud, ja alates 14.saj. vene keele mõjud., 16.sajandist kuni 20.sajandi I pooleni ülemsaksa keele sissetungi (sealt on nii palju meie mõistes tavasõnu tulnud, et suu jääb lahti) jne jne. No ja alates 20.sajandi teisest poolest saame inglise keele mõjusid nii söögi alla kui söögi peale.
Spikker on siit.

Selles mõttes võiks iga kohalik keelenatsi ehk veidi täpsem olla, mis “koolkonda” ta hetkel konkreetselt kaitsta soovib. Haha.

---

Mis kellegi koma- ja/või tähevigade viitamisse puutub, siis… armsad parasõbrad, tähenärimine on ok (keelekaitserõõm), kui see ei muutu lihtsalt närimiseks. (Nii. Primaatidele lisaks tuleb mängu näriliste klass.)
Kui on soov apsaka puhul kedagi aidata, võib teha väikese viite ja kõik. Ma isegi ei tea, kuidas oleks seda võimalik diskreetselt ja nö. möödaminnes ilma liigse poosetamiseta teha. (Ka adminnide alarmeerimine või otseprivamine "keelepatusele" tundub liigse "kellamänguna" siin. Minu jaoks).
Kasutada aga kellegi grammatikanäpukat, et tema suunas terve ballistiline arsenal teele panna… no ma ei tea…
Me kõik teeme vigu. Enamvähem kõik. Mina küll teen.
Ma saan aru, et ilmselt siin on paljudel mingid “suhted” juba a’la merovingide ajast, mingid klannisõjad või isiklikud vandettad või misiganes. Elu tahab elamist ja ärapanemisi ära lükka homes varna ning mis oleks parem põhjus teine paika panna, kui viide "kokkulahkukirjutamisveale".
Aga vahest on siiski põhjust end üllatada ja kasvõi proovi mõttes fokuseerida end ümber. Sisule. No näiteks. Et siis mitte turgutada seda va primaati või närilist enda sees vaid midagi .. noh.. ütleme midagi kõrgemat. Termin "Kõrgem Mina" on näiteks moodne substants.

Kuigi, kui aus olla, siis kõik need mingid nö. offtopicud, kodused “blaad” või isegi väiksed nagelemised kuskil kopi-pastede vahel mõjuvad ka siiski vägagi elusalt ja inimlikult. Taas minu jaoks. Vastasel korral muutuks osad teemad lihtsalt artiklite koguks.

Skeptikute poolt olen isiklikult ka. Nõus. Muidu võib liigne ulmeudu kohati ikka silmnägemise ära võtta ehk. Või mõned tšakrad lähevad liiga ruttu lahti. Not good. : )