Kustutamine, modereerimine ja personali roll

Mainiksin siinkohal ära, et "uus tulija" ei tähenda veel rohelist nolki, kes asjadest mitte midagi ei tea. Mõned siiski teavad rääkida rohkem kui "vanad olijad". Igal ühel on oma nišš - para või vähem para.
Olen pika elu jooksul näinud foorumeid palju, administreerinud, läbunud ja asjalikku juttu ajanud.
Mõnes kohas näib, et tegu on justkui koertele omase psühholoogilise aspektiga, kus nö kõvem vend kargab teisele kukile ja hakkab trukkima, et üleolekut näidata.
Maailm on aga selline koht, kus niisama sülitada ei maksa - kunagi ei tea, kelle pihta lärakas lendab. Sellised asjad kipuvad ringiga ikka tagasi tulema. Põhiliselt moraalselt. Meil kõigil on siin publik, kes hääletult hindab. Mõnel ka enesekontroll, mis kätkeb endas piisavalt taktitunnet.
Selles suhtes soovitaksin nii nokkijatel kui ka nokitavatel säilitada kainet meelt ning mõtestada lahti, kas kriitika on olnud põhjendatud või mitte. Igasugune parastamine ja ärategemine ning enese üleoleku meeleheitlik kehtestamine vaimselt vähemvõimekate arvelt... no on see siis tõesti uhkustamist väärt? Kas kriitika on üldse vajalik, kas on mõtet lolli harida? Küürakat parandab ju vaid haud. Veel labiilsem on kedagi lolliks sõimata või kisendada oma õigust.
Empaadina ma mõistan ilkujate väiklaseid soove end suuremana näidata aga kui aus olla, siis sellega tegelikult plusspunkte keegi ei vääri(igal ühel omad kompleksid). Asi kujuneb minu silmis võistluseks, kes suudab end rohkem alandada. Kasvõi seesamane bännilist ning kõik, kes bännitavate bännimises on osalenud, ilmestab probleemi päris selgelt.

Kui mu sõnavõtt kedagi puudutab, siis võibolla peakski. Kui ei puuduta, on mu sõnad lihtsalt tühjad ja kõik võivad seda posti ignoreerida. Tõenäoliselt kulutan siin lihtsalt klaverit ja peale mõningaid bänne jätkatakse samas hoos. Võib minugi juttu käsitleda trollimisena - nii siin kui seal.
Mõtelda on vaja....