Adolf Hitler

Sugupuu.

Hitleri perekond põlvneb Waldviertel`i nime all tuntud Austria osast, künklikust Doonau-maastikust Tšehhoslovakkia piiri lähedal. Sealsed talupojad on alandlik rahvas, vaesusest kahvatud ja tööst pahklikud; ausad, jumalakartlikud, harimata ja loomu poolest raskemeelsed. Tervete külade kaupa on inimesed omavahel lähedalt sugulased. Nad elatuvad maaharimisest, tööst veskites või teevad mõnda lihtsamat käsitööd, näit. puusepatööd.
Spitali külas Waldviertel´is sündis 1792. a. veebruaris Johann Georg Hiedler`i nimeline mees. See oli Adolf Hitleri vanaisa. Ta oli rändav möldriabiline. Tal oli ühe tüdrukuga Maria Anna Schicklgruberiga poeg, kes sündis lähedases Strones`i külakeses 1837. a.
Viis aastat hiljem vanemad abiellusid, kuid pojale jäi ema nimi - Schicklgruber - ja ta ei saanud seadusliku poja õigusi enne kui neljakümneaastaselt 1877. a. Sest ajast on ta tuntud kui Alois Hitler - Adolf Hitleri isa.
Alois Hitler, Adolfi isa, oli kolm korda abielus. Kolm kuud pärast teise naise surma abiellus ta jälle kord, seekord Adolfi ema Klara Poelzliga, ühe kaugelt sugulasega. See sündis 7. jaanuaril 1885. a. Neli aastat hiljem, 20. aprillil 1889. a. sündis Braunaus Adolf Hitler, kolmanda riigi looja. Tema sündimisel oli isa 52, ema 29 aastane.
Klara Poelzl, Adolfi ema, oli agar ning ettevõtlik naine. Ta isa oli talunik Spitali külas ja ta ema Johanna Hüttler oli Alois Hitleri isa nõbu.
Kümneaastaselt (1870) läks Klara oma esimesele teenistuskohale - teenijatüdrukuks Alois Hitleri esimese naise Anna Gläsl-Horeri juurde.
Siin nägi Alois esimest korda väikest tüdrukut, kaugelt sugulast, oma naise teenijat, kellega ta 15 aastat hiljem abiellus.
Klaral oli peale Adolfi veel kaks last. Paula, sündinud 1897. a., on vallaline ja elab praegu Viinis, tundmatuna ja unustatuna. Kohalikud natsid tahtsid temast teha kangelanna, kuid ta oli liiga tagasihoidlik. Hitleril nähtavasti pole temaga tegemist. Kolmas laps Eduard suri lapseeas.
Tolliametnik Alois ja Klara elasid ühes kasvava poisi Adolfiga Braunaus, tähtsas piirilinnas kuni 1896. aastani, millal Alois läks pensionile. Siis asus ta Linzi lähedale Leondingi külla, ostis maja ja elas seal Klara ning Adolfiga kuni surmani a. 1903.
Noor Hitler vihkas oma isa ja armastas ema. See raske suhe vanematega, mida tõendasid külainimesed, kellega ma kõnelesin, ja veel elavad sugulased, oli ilmselt tähtis punkt Hitleri iseloomu kujunemisel.
Tal oli õige suur Oidipus-kompleks.
Hitleri isa oli toores ja nõudlik; ta suri rabandusse kõrtsis viinapudeli juures. Isa pidas Adolfi nõrgakeseks ja kasutuks logelejaks ning unistajaks; ta hüüdis teda kuutõbiseks, ja riidles temaga.
Noor Hitler identifitseeris end emaga vaenus isa vastu. Armukadeduse tõttu kujunes ta iseloom äärmiselt erinevaks. Vana Hitler oli joomar; noor Hitler ei võtnud viina tilkagi.
Vana Hitler abiellus lühikese aja jooksul kolm korda järjestikku; noorel Hitleril polnud kunagi tegemist armuasjadega. Vana Hitler andis järele oma tujudele ning kihudele, noor Hitler kartis seda teha.
Adolf armastas oma ema kirglikult. Kui ta oli umbes kuueaastane, haigestus ema vähki ja vaevles ligi 10 aastat, enne kui suri. Emalt sai Hitler tõuke auahnusele, oma ajaloolise missiooni mõtte, sest ka ema tahtis teda näha isast erinevana.
Ema julgustas teda kunstnikuks hakkama. Kogu oma elu tõestab Hitler alateadlikult emale, ainsale naisele, keda ta on armastanud, oma õigust iseseisvusele, edule ja võimule.