Eestist leitud saladuslikud kivid

Selles Looduse ajakirjas on arvatud, et ehk keegi raius kivisse oma aastatuhande.
"See, mis praegu on vaid aukudega kivi, oli kunagi ürgmuistsel ajal tükike püha ja igavest taevast maapeal: taevakaart, kalender ja kultuskivi üheskoos," öeldakse artikli alguses.
Väikese mehikese hüpotees tekkis nendel kiviuurijatel sellest:
"Erilist tähelepanu väärib aga asjaolu, et ka kõigi väikese omaliikumisega tähti tähistavate aukude ja lohukeste vahekaugused olid sellised, nagu oleks mõõtmisi teinud 55 cm pikkuse käega mees."
Astronoomide poolt on välja arvutatud mis punktides taevakehad praegu on ja
artiklis kirjutatud, et "kraadise vea piires Siiriust ja Aldebarani läbiv sirge lõikus Rigelit ja Betelgeuset läbiva sirgega 120º nurga all ja taevapilt sobis kokku kivisse raiutud kujundiga eelmisel jäävaheajal. Täpsemalt 122 000 ±3000 aastat tagasi."
Peale aukude ja lohkude on kivil Linnuteed tähistav sakiline joon. Praegu ei ole see joon tähtede suhtes sobival kohal.
Eelmine suur jäävaheaeg kestis umbes 15 000 aastat.
"Järeldus on rabav: eelmise suure jäävaheaja lõpul oli siinne inimolend juba nii tark, et raius augud kivisse ning plommis neisse roosa kiviliimi abil tähti meenutavad märgid. Tegi seda väga täpselt ja vastupidavalt. Ta kas lihtsalt matkis püha ja igavest taevast või raius teadlikult kivisse oma aja aastatuhande. "

Artiklist saab ka teada, et Eestist on leitud teisigi tehislohke kandvaid kivisid, kuid et selle
Pärnu jõe kaldal oleva kivi augud on ühed suuremad ja sügavamad.
Millal need lohud kivisse täpselt tehti - see pole seni teada.
Aga muistseid tähekaarte on mujalt maailmast leitud, nii et miks ka mitte Eestist?
Teada on näiteks Hiina iidne tähekaart, Teeba tähekaart ja foorumis on juttu olnud näiteks Nebra taevakettast.
See on iidne pronksketas, mis pärineb a-st 1600 eKr. Leiti 1989.a. Saksamaal Nebra linna lähedalt metsast.
Kettal on lisaks muule ka seitsmest tähest koosnev kobar, milles võib ära tunda Plejaadide tähtkuju (Sõela). Usutakse, et see võib olla vanim teadaolev realistlik kujutis kosmosest. Arvatakse ka, et pronksiajal võis üks Plejaadide tähtedest olla palju eredam, mistõttu siis oligi kujutatud seitset tähte. Tänapäeval on nähtavad ainult kuus.
Ketast on teadlased hoolikalt uurinud ja 2006.a. kinnitati, et see on tõepoolest ehtne ja on funktsioneerinud kompleksse astronoomilise kellana päikese-ja kuukalendri sünkroneerimisel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Nebra_sky_disk

Lihtsalt võrdluseks selle Pärnu jõe kaldal lebava rändrahnuga.
Huvitav on ka see lause või oletus artiklis, et neandertallaste hiilgeajal 130 000 aastat tagasi oli Siirius Kaksikute tähtkujus. Teab keegi hea astronoomia tundja, kas see võib tõele vastata?