Ei leidnud üldteemat, kuhu üht huvitavat Eestist leitud kivi paigutada. Eraldi teemat ka ei tahtnud teha. Ehk on niisuguseid huvitavaid leide Eestis teisigi?
Kuna artiklis, mida just sattusin lugema, on juttu ka Aldebaranist ja Siiriusest, siis sellest leiust rääkimata ka ei saanud jätta.
Lühike kokkuvõte artiklist:
"Pärnu jõe kaldal lebab umbes tonni raskune rändrahn. Laperguse kivi ühel küljel äratavad tähelepanu neli suuremat ja üks väiksem auk. Suured augud on ümmargused, ligi kümnesentimeetrise läbimõõduga ja kuus sentimeetrit sügavad. Augud on pealt kitsamad, allpool veidi laiemad. Suurte aukude servad on kumerad, nagu oleksid tehtud väga nüri esemega. Väike auk on kandiline, 5 x 5 x 6 cm.
Kiviliim. Kandilise augu servas on nelja sentimeetri laiune roosa rant. Randi materjal moodustab kiviga ühtse terviku ja on niisama kõva nagu kivi ise, ainult roosat värvi. Ta ei sarnane ühegi tänapäeval kasutatava mördiseguga.
Keegi raius kivisse oma aja aastatuhande.
Hoolimata tugevast kulumisest meenutab aukude paigutus kivil tähistaevast Taeva Kuusnurgas. Suured augud tähistavad heledamaid, väiksemad augukesed kahvatumaid tähti. Kujutis kivil oleks nagu tuttav, aga siiski pisut võõras.
Tähed, mille omaliikumine on väike, nagu Rigel ja Betelgeuse, sobivad kivil oleva kujutisega. Alumine auk tähistab Rigelit, keskmine randiga auk Betelgeuset, osaliselt säilinud randiga auk kivi ülemises paremas nurgas Aldebarani. Ainult et viimane peaks asuma 6º kõrgemal.
Siirius muudab oma asendit teiste tähtede suhtes poole kraadi võrra, umbes ühe Kuu diameetri jagu, 1360 aasta jooksul. Aldebaranil kulub selleks 8900, Kapellal 4140, Polluksil 2880 ja Prooküonil 1440 aastat. Neandertallaste hiilgeajal 130 000 aastat tagasi oli Siirius Kaksikute tähtkujus, Kapella Kassiopeias, Prooküon ja Polluks Vähis. Kootide ja Reha tähtkuju oli aga peaaegu samasugune nagu praegu. Ainult Betelgeuse oli siis ühe kraadi võrra Bellatriksile lähemal.
Kõigi heledamate tähtede omaliikumised on praeguseks teada tuhandiku kaaresekundi täpsusega aastas [1], mineviku taevakaarte saab taastada. Meid huvitab, kas kivil kujutatud „taevapilt“ on kunagi minevikus langenud kokku tegeliku tähtede seisuga. Kui, siis millal?"
Augud raius väike mehike.
See meenutab Suure Püramiidi teemat, kus oli hiljuti arvamusi, et kas need koridorid olid väiksekasvulistele mõeldud.
Edasi on artiklis juttu sellest, et joonistati samasugune taevakaart paberile.
Joonisel 2 on kujutatud Orioni tähtkuju ja tema lähimaid naabreid 122 000 aastat tagasi.
Peale aukude ja lohkude on kivil Linnuteed tähistav sakiline joon. Praegu ei ole see joon tähtede suhtes sobival kohal. Galaktika osa, kus asuvad meile nähtavad tähed, on 122 000 aasta jooksul liikunud Linnuteena paistva Galaktika spiraali osa suhtes. Meilt näib, nagu oleks Linnutee ise pööranud ennast ümber Mebsuta, ligikaudu 40º.
Ühesõnaga täielik müstika. Seda on üritatud küll artikli lõpus ümber lükata, aga sellegipoolest on see Pärnu jõe kaldal lebav umbes tonni raskune rändrahn põnev nähtus, sest seda on püütud iidseks tähekaardiks tembeldada.
Aga kui need teadlased eksivad? Siinkohal siis nuputamist targematele peadele.
Terve artikkel siin:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus...6_787.html
Ja niipalju kui mina aru olen saanud, muistsel ajal teati rohkem planeete ja tähtkujusid kui meie ajal.
Ja meelde tuleb muidugi ka kohe see iidne hiina tähekaart:
Teema Iidsed maadekaardid: postitus # 11:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...iina+kaart
Jään ka teisi huvitavaid muistseid leide ootama - kasvõi arheoloogilisi.
Üks asi, mida meil juba on käsitletud, on Karula kiriku seinaüllatus:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5031
Abi
