Eesti linnamäed

Tõrva linnamäega on, jah, see huvitav asi, kuidas see ajalooline objekt on pea täielikult ajaloo hõlma vajunud. Hilisemad leiud pärinevad loogiliselt 13. sajandist, kuid pärast inimasustuse kadumist piirkonnast kadus ka linnamägi ligikaudu kuueks sajandiks kaardilt! Alles 1930. aastal avastas kohalik maadeuurija E. Karolin, et Tõrva piirkonnas on muinasajal olnud inimasustus ning võimas linnus.
Linnamägi ise asub tõesti tantsumäelt veel mõnda maad edasi, küllaltki tihe põlismets on sinna ajaga kasvanud. Linnamägi koosneb tegelikult kahest eraldiseisvast osast: linnusest ja selle loodepoolses küljes asuvast eeslinnusest (kindlustatud asula).
Leidude põhjal on dateeritud, et linnus ja asulakoht tekkisid millalgi I aastatuhande keskpaigas, eeldatavasti 6. sajandil. Nagu juba öeldud, siis kultuurkihi olemasolu võib täheldada kuni 13. sajandini. Kuidas aga täpselt linnus ja asustus hääbusid/hävisid, on kahjuks tänapäeval pea võimatu öelda. Leide on siiski välja kaevatud rohkelt, eeskätt keraamikat. Leitud on nii käsitsi- kui ka hilisemat kedrakeraamikat. Vähem on metallist (pintsetid, ripatsid, rinna- ja ehtenõelad, noad, isegi mõned naelad jms) ja luust (ripatsid, kammid) esemeid. Üht-teist leiab maast veel nüüdki kohtades, kus pinnakiht on paljas.
Aga jah, mis puudutab linnamäge, siis väidetavalt on see omal ajal Sakalamaa ja kogu Eesti linnuste hulgas silmapaistev olnud nii suuruse kui ka rajatise keerukuse poolest. Muinaslinnuse asupaik on selgelt muust maastikust eristatav, paistes silma väga järskude nõlvadega. Loodest kagusse kulgev linnus on olnud 56-57 meetrit pikk ja 19-20 meetrit lai, pindalaga ligikaudu 1100 ruutmeetrit. Linnusepaik on väga kõrgel, umbes 16 meetriste nõlvadega mäel. Lisaks sellele on linnus olnud hästi kaitstud ka looduslikult: kirdes kulgeb Õhne jõgi, edelas aga on olnud soine heinamaa.
Minu meelest midagi täiesti unikaalset on aga linnuse kagupoolsed kaitserajatised. Nimelt on seal eristatavad koguni kolmest (!) vallist koosnev kaitsesüsteem. Ehk siis lisaks võimsale otsavallile on linnust kaitsnud veel kaks kaarvalli 3-3,5 meetri sügavuste kraavidega.
Nagu öeldud, siis loodest (ehk tantsumäe poolt tulles) on linnusepaigaga liitunud veel terviklik, kergemalt kindlustatud asulapaik. See nn eeslinnus on u. 45 pikkune, leidude poolest rikkalikum, ilmselt püsiasustuse tõttu.

Isiklikult loodan, et millalgi võetakse ette linnamäe korrastamine ja võsast puhastamine, mis teeks linnamäe nauditavamaks kogu oma hiilguses.