Lollid küsivad, targad vastavad

Mõned "juhtmed" on süütumad kui teised. Juhe on lihtsalt visuaalne väljend, millest enamus paraweeblasi on hakanud aru saama ja mis kõige paremini kirjeldab olukorda, kus inimene seotakse kas emotsioone või suisa hinge pifi mingi kindla egregori külge. Nüüd, olenevalt sllest, kuivõrd võimas või kuivõrd suur see egregor on, sõltub ka see, kui palju inimeselt võetakse.

Mõned süsteemid kasutavad inimesi lihtsalt kanalitena, mõned toituvad inimestest, mõned kasutavad inimesi marionettidena.

Sünnipäraselt astub inimhing automaatselt kontakti oma sünnikoha/kodukoha energeetikaga. Idee järgi peaks see olema ainus juhe tema kuklas, sest tegemist on omamoodi sümbioosiga - hing panustab ennast täielikult ühisvaimu ja ühisvaim saab osaks hingest.

Teatud vanuses lapsele lisandub tema isiklik "juhe" - ego, seega nüüd hakkab inimhing jagama juba kahte süsteemi - ühte personaalset ja ühte üldisemat. Enamus juhtmeid, mida inimhing alates sellest hetkest peale oma elu jooksul kuklasse saab, tulenevad otseselt tema egost, mis on omamoodi paradoksaalne kuna eranditult kõik süsteemid mis on loodud nende juhtmete kohaletoimetamiseks, on ego-vastased, ent kogu nende meeletu meelitamiskampaania on loodud just ego rahuldamiseks.

Seda vast seetõttu, et ego on see, kes juhib hinge, ego on see, kellele hing on loovutanud oma õiguse luua teadvus. Ja ego on ka see, kes lootuses iseennast säilitada, hävitab iseennast enese teadmata läbi nendesamade "juhtmesüsteemide" vahel pendeldamise, tuues pidevalt ohvriks killukesi hingevalgusest.