Mu isal oli kunagi punane Moskvitš 412, väga pikka aega teenis meid ülihästi, paksust ja vedelast vedas läbi. Siis mingil ajal isa otsustas ta ikka maha müüa. Ostja oli juba olemas ja isa hakkas tema juurde sellesama autoga sõitma ... ja auto käima ei läinud, kuigi eelmistel päevadel polnud mingeid tõrkeid olnud. Kõigil oli väga imelik tunne ja kahju oli ka, nagu oma pereliige või nii... Isa on mul küll väga materialistliku ja skeptilise maailmavaatega, kuid sel puhul ütles ta küll, et ei taha ta meie juurest ära minna. Lõpuks ikkagi läks käima ja jõudis ikka kohale ka.
Piisavalt keeruline aparaat võiks nagu midagi hingetaolist omada küll, eriti kui temasse suhtuda kui hingestatud olendisse. Hinge peaks talle andma just suhe tema ja omaniku vahel. Omanik annab mõned hingeosad oma autole????
(selle postituse viimane muutmine: 01-05-2011 15:05 Mannu.)