No siis on küsimus selles, kumb jääb peale - kas loodus, mis püüdleb tasakaalustatuse ja sümmeetrilisuse poole või kaoseteooria, mis seletab asjade toimumist läbi juhuslikkuse ja ebasümmeetria.
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu