Liibüa sõda

Portaal Real Zionist News võtab kokku Gaddafi mõrva põhjused. Siin nimetatakse veel mõned. Naftamotiiv ja laiem geopoliitiline taust Liibüa sõja taga. Siit joonistub välja geopoliitiline vägikaikavedu Prantsusmaa ja USA vahel. Üks teooria veel - sõda Liibüas on osa Egiptuse destabiliseerimise plaanist, mis lõpptulemusena peaks Iisraelile pakkuma casus belli Siinai taasokupeerimiseks. Ebastabiilsus Egiptuses ja kaos Liibüas annab võimaluse relvade salakaubaveoks üle Liibüa-Egiptuse piiri "kontrollimatutele" (tegelikult väga hästi kontrollitud) äärmuslastele Egiptuses.

Gaddafi suri nagu mehele kohane, jäädes lõpuni oma kodumaale. Samas ei maksa Gaddafis ka mingit pühameest näha. Ajas ta ju ikkagi "maailmaehitajate" asja (Aafrika Liidu taganttõukamine), kuigi "lubamatult" isepäisel moel. Ka toetas Gaddafi moslemite ja neegrite massiimmigratsiooni Euroopasse ja Euroopa islamiseerimist. Mullu kuulutas Gaddafi Šveitsile "püha sõja". Gaddafi väitis, et berberi rahvad olla kolonialistide poolt kunstlikult loodud, et ema, kes õpetab oma lastele berberi keelt, toidab neid kolonialistide mürgiga. Räigemalt on vist raske midagi öelda.

Samas fakt jääb faktiks - NATO tungis suveräänsele riigile lambist kallale, väited, mille alusel kehtestati Liibüas lennukeelutsoon, osutusid tühjaks propagandavahuks ning NATO rikkus ÜRO resolutsiooniga saadud volitusi algusest peale. Nüüd küsimus - kuidas kõike seda tõlgendatakse Kremlis? Loodud on väga ohtlik pretsedent. Mis on lubatud Läänele, peab Kremli kääbikute meelest olema lubatud ka Venemaale. Georgia riigi püsimine on igatahes väga tugeva löögi all ning ega meil ja Lätilgi midagi hõisata pole... Võib ette kujutada, et Saakašvilile (ja ka Ansipile) nähakse teatud stsenaariumides ette üsna samasugust saatust nagu Gaddafile.