Liibüa sõda

Tänud Päikeseinsener, ma muidugi jõudsin selle faili ka alla tõmmata, aga seda teavet soovitaks vaadata just meie amide suurfännidel, on ju enamike nende tänaste aafrika revolutsioonide hammasrataste vahele jäänud valitsejad amide huvide kõige lojaalsemad kaitsjad oma maadel. Ja nüüd saavad nad üksteise järel kinga ja oleks ainult kinga, Iraagi Saddam poodi üles ja Mubarak koos poegadega juba samuti vanglas. Püha ja puutumatu eraomand ei maks midagi kui lihtsalt erapankades arved kinni pannakse ja kõige hullem on selle jama tulemus euroopale. Ameerikale lojaalne NATO tambib üksteise järel maad keskaega ja rahvas jookseb oma islamiviirust euroopasse levitama. Vangal oli õigus, euroopa hävitab islam aga miks peab ameerika selle kõige taga olema.
Kordamine on tarkuse ema-
Araablaste, aafriklaste ja ladina-ameeriklaste migratsioon sotsiaalmajanduslike probleemide või poliitiliste ja etniliste konfliktide käes vaevlevatest riikidest Euroopasse ja Ameerikasse hakkab üha rohkem mõjutama nimetatud piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust.
Peale selle, Araabiamaad, mis on täis vimma Lääne vastu, ootavad nõrkust tema struktuurides, et anda Läänele täpne ja purustav hoop. Nad on alati pidanud ennast rõhutud inimesteks ja nad ootavad kättemaksutundi, võimalust vallale päästa kogu oma vihkamist, mida nad on kogunud kolonisatsiooni ja rõhumise sajanditel. Maailma vapustab nende timukate külmaverelisus, nad ei halasta kellelegi oma kättemaksus.

Maailma saab varsti tundma kogukondlikule käitumisele individualistliku maailmavaate eelistamise tagajärgi. Sektantismi tulemuseks on üksindus ja isoleeritus. Inimene lõi oma isikliku reaalsuse, mis on sõltumatu tõelisusest, õigustades oma tegevust, otsuseid, valikuid ja arutlusi. Fiktsioonil on oma hind. Te võite petta, aga kui kaua? Inimene saab süüdi mõistetud vale inimelu mõtte eest, inimesest saab iseenda timukas. Piibel ütleb „silm silma, hammas hamba vastu”. Inimene lõikab seda, mida külvas: kannatamatust, jõhkrust, enesetähtsust ja üksijäetust. Ainult need, kes saavad aru, et elu võib elada armastades, mis on sõltumatu kõikidest piirangutest, ja tahavad ehitada elukeskkonda, kuhu võivad koguneda need, kes tahavad sellest saatusest ennast päästa, on võimelised selles kaoses ellu jääma.”