Põliseestlaste liikumine ja selle vaimsus

Tere! Olen siinse foorumi arutelusid vahelduva eduga kõrvalt jälginud, aga nüüd sundis Chaose väitluslaad sekkuma.

Kõigepealt vormilisest poolest. Juhul, kui Chaose näol on tegemist sama isikuga, kes esineb militaar.net-foorumil corvuse nime all, siis corvuse sealseid jutulõike siia kopeerides pole ehk tõesti tarvidust allikale viidata. Küll aga oleks viide omal kohal neil puhkudel, kui lisaks corvuse tekstile kasutatakse lõike teiste militaar.net'i kasutajate kommentaaridest nagu postituses nr 1277. Ma arvan, et nii oleks ainult aus.

Nüüd öeldu sisust. Chaos kurdab korduvalt, kui vähe me teame esiaja lõpu Eesti etnilistest ja ühiskondlik-poliitilistest oludest. Sealsamas väidab ta ise lähtuvat teadmistest, et

Tsitaat:põhjaeestlane ei saanud lõunaeestlasest isegi aru! Lisaks Saaremaa, olid teineteisele kõnekeeli täiesti arusaamatud. Selle üle enam ei vaielda

Väga huvitav. Tuleb välja, et keset suurt teadmatuse kõrbe haljendab meil tilluke vaidlusvälise teadmise oaas ja Chaos on selle valitseja.

Kaugema mineviku huvilisena tahaksin minagi näha viiteid allikale, mis lubab esitada sedavõrd resoluutses toonis väiteid. Millised keeleandmed lubavad väita, et 13. sajandi alguse põhjaeestlane, lõunaeestlane ja saarlane ei saanud üksteise kõnest aru? Milline akadeemiline uurimus seda kinnitab? Minu teada pole tulnud ilmsiks mingeid uusi andmeid 13. sajandi alguse eesti keelest peale nende, mis on teaduskäibes juba iidamast-aadamast: mõned lausekatked, sõnad ja isikunimed Henriku Liivimaa kroonikas + hulk kohanimesid sealsamas ja Taani Hindamisraamatus. Seda on aga kaugelt liiga napilt, et teha järeldusi murdeerinevuste kohta, vaidluste välistamisest rääkimata.

Kui tõele au anda, siis selle umbkeelsuse jutuga kordab Chaos arheoloog Heiki Valgu väljaütlemist Ajaloomuuseumis "Eesti ajalugu II" teemalisel arutelul. Aga Valk ütles seal näiteks ka seda, et Henriku kroonika järgi olid saarlased ja eestlased kaks eri rahvast. Tegelikult leidub kroonikas vähemalt kaks kohta, kus tuleb ühemõtteliselt ilmsiks, et ka saarlasi loetakse eestlasteks (võin need kohad üles otsida – andke teada, kui on huvi). Tuleb kahetsusega nentida, et Valgu mitmedki väited sel juba iseenesest propagandamaigulisel üritusel olid teaduslikult põhistamata ja halvas mõttes "reljeefsed". Ilmne oli taotlus epateerida, vinti peale keerata. Heiki Valk peab olema väga hästi teadlik, et ainuüksi esemelise materjali põhjal on võimatu teha järeldusi uuritavas ühiskonnas kõneldud keel(t)e, nende vastastikuse mõistetavuse kohta. See on tänapäeva arheoloogia ABC! Mis puudutab aga kirjalikke keelemälestisi, siis need on meil tollest ajast just nii napid nagu eespool nimetatud.

Chaose jutu järgi olevat 13. saj alguse eestlaste vahel valitsenud üks lõpmatu vastandumine ja umbkeelsus. No aga loeme Henriku Liivimaa kroonikat. Jutt käib latgalite Beverini linnuse piiramisest Sakala ja Ugandi maleva poolt 1212. aastal, edasi on antud kahekõne piirajate ja piiratavate vahel:

""Kas te," ütlevad [eestlased], "olete unustanud teie tapetud Ümera ääres, et te veel ei anu meilt rahu tegemist?" Kuid need [latgalid]: "Kas teiegi ei mäleta enam oma vanemaid ja lugematuid Turaida juures tapetuid, et te usuksite koos meiega ühteainsasse jumalasse ja võtaksite vastu ristimise koos igavese rahuga?" Seda kuulnud, [eestlased] vihastusid ja pöördudes linnuse alt minema, läksid kiiresti koos röövsaagiga oma maale tagasi." (HCL XV, 7)

Keda mõtlevad latgalid, viidates Turaida juures tapetud "oma [st "teie"] vanematele" – kellelegi, keda Sakala ja Ugandi mehed pidanuksid justkui pidama "omadeks"? Asi on selles, et Turaida linnuse all peetud lahingus 1211. a kevadel Sakala ja Ugandi ei osalenud. Seal sai ristisõdijatelt lüüa hoopis Saaremaa, Ridala ja Rävala ühendvägi. Tähendab, latgalite või siis neile sõnad suhu pannud Henriku meelest oli täiesti loomulik, et lõunaeestlased loevad omadeks saarlasi, ridalasi ja rävalasi: kedagi, kelle kõnegi oli Chaose kindlat veendumust mööda neile täiesti arusaamatu.

Isegi kui eirata teadmist, et sõjaline koostöö käis eeskätt Eesti maakondade vahel (mitte nt saarlaste ja kuralaste vahel), et Ümera võiduteade saadeti kõigisse Eesti provintsidesse (mitte nt Ugandist Sakalasse ja liivlastele), et 1223. a vastuhakk hõlmas kõik Eesti maakondi (mitte nt lõunaeestlasi ja liivlasi) – isegi kui kõige selle ees silmad kinni pigistada, ütleme, Henriku mingisuguse tendentslikkuse ettekäändel, on meil ülaltoodud lõigu näol ometi olemas nö ridade vahelt loetud kinnitus, et muinaseestlaste teatav ühtekuuluvustunne on siiski midagi enamat kui rahvusromantikute leiutis.

---

Chaosel näib üldse olevat kummaline arusaam kaugema mineviku uurimisest. "Kõik mida me teame on saadud viimase 15a arheoloogilistel väljakaevamistel ja tööd on veel palju teha, sest varem polegi meie mineviku vastu huvi tuntud." Kas tõesti hakati mineviku vastu huvi tundma alles 15 aastat tagasi?!? Ma arvan, et nii eelkäinud kui ka täies elujõus olevatel mitme eriala teadlastel oleks sellise hinnangu vastuseks kosta Chaosele nii mõnigi "hea" sõna... Nagu ka selle peale, et "Luigad ja muud tegelased on kokkukirjutanud" ja et nüüd tulevat alustada kõike nullist. Hämmastav ülbus!