Erakonnad rahva kallal

(04-03-2015 16:32 )Kolmasilm Kirjutas:  

(03-03-2015 23:32 )Chaos Kirjutas:  Muide, kõige paremad mälestused ongi lapseas. Meenuta midagi, alati on ilmi lus ja rohi roheline. Suure tõenäosusega on see, aga meelepete, sest
ka vanasti sadas vihma ja oli külm. Aju konstrueerib ise häid mälestusi.

Kui sul on kobiseda, et kõik on võlgu, siis too välja numbrid, palju eraisikutest, siis on võlgu. Näiteks minul ei ole võlgu. Minu tuttavatel ka mitte. Järelikult ei ole KÕIK võlgu. Riik ei ole ka võlgu. Kõikidel väidetel peab olema ka mingi ennustusvõime. Kui sa väidad täna, et kõik on võlgu, siis järelikult on sellevahel korrelatsioon tänaste ja eelmiste valimistulemustega. Siis väidad sa ka seda, et kui me oleksime täna või eelnevatel kordadel valinud teisiti, siis ei oleks samad inimesed võlgu.

Väidan, et selline järeldus ei ole vettpidav.

No sa oled ikka vist päris sinisilm.

Ei ole vaja erutuda. Mina mingeid numbreid sulle otsima ei hakka. KÕIK tõesti ei ole võlgu. Enamus peredest on omale kodu soetanud laenuga, autod on ostetud liisinguga. Korteriühistud võtavad renoveerimiseks laenu. Ettevõtted võtavad laenu. FIEd kirjutavad järjest projekte, et toetust saada. Ilma väljast tuleva rahata ei toimu midagi. Laulu ja tantsupidu jääb ära kui koorid ja rühmad rahvariiete ostmiseks EList raha ei saa. Riik ei ole võlgu? Tõesti või?

See mida sa minu ''väitest'' üritad tuletada jääb mulle võõraks. See on sinu loogika.

No kui sina ei viitsi statistikat vaadata, siis mida sa tuututad siin? Katsun väga lühidalt ja lihtlausetega. Firmad, Fied (edaspidi ettevõtjad) võtavad laenu, sest see laen toodab kasu. Näiteks põllumehel on 100 ha maad, millele ta külvab nisu, lõikuse ajal saab ta vilja eest X summa raha. Nüüd kui ta väetaks ka maad, siis saagikus kasvaks, aga ettevõtjal pole mõtekas hoida seisvat raha terve aasta. Ta saab sellega teha 100 muud kasulikku asja, mis talle omakorda tulu toovad. Selleks ta võtabki väetise jaoks laenu, väetab maa ära, saab saadud saagist x-ruudus summa raha. Maksab ära võla ja pistab sealt omakorda hea summa raha tasku. Ja seda saadud raha ei ole tal jällegi mõtet hoida järgmise aastani kontol, kuna ta saab sellega teha jälle 100 muud asja, mis talle kasu toob.

Ehk ettevõtja ei võta laenu selleks, et osta oma töö autole bling-bling valuvelgi või kontorisse viimasepeal plasmatelekat. Saad sa sellest põhimõttelisest vahest aru?