Erakonnad rahva kallal

Artikkel tasuline, seepärast kopeerin teksti:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudis...679&page=3

Tsitaat:MEELETU: Vandenõuteoreetikuid uskunud pangaspetsialist loobus tasuvast tööst ja jättis võlad oma kolme lapse ema kraesse.
„Mida ma kahetsen?“ kordab Kadri (40), Mustamäel kolme last kasvatav pereema, küsimust. „Ehk liigset järeleandlikkust. Kui oleksin varem märke õigesti lugenud, jäänuks paljud kannatused olemata."
Üksikema saatus tabas Kadrit väga ebasobival hetkel, 2011. aastal, kui ta lahutas 15 aastat kestnud abieluga Marekiga (41). Kadri oli äsja vähendanud töökoormust, et õppida meditsiinikoolis optomeetriat. Tema kuupalk oli 325 eurot, selle eest tuli hing see hoida endal ja kolmel teismelisel lapsel. Pere ühe päeva eelarvel olid range piirid: 7 eurot. Juhul, kui pesupubler või tualettpaber otsa sai, tuli kõhu arvelt näpistada.
Sellele ajale tagasi mõeldes meenuvadki Kadrile ennekõike söömisega seotud mälestused, hapukapsa lõhn ja laste peal kulumiseni pruugitud fraas "sööge koolis kõhud täis". Klassiekskursioonid jäid kättesaamatuks luksuseks, millest kodus kõva häälega ei räägitud.
Rahaline tugi oleks lastele suureks abiks, aga Marek pole neid nelja aasta jooksul neid suuremat toetanud. "Jaanuaris tõi ta 300 eurot ja ühele pojale jalanõud. Oli tõsiselt imestunud," ütleb Kadri. Eelatisvõlg on tiksunud 18 000 euroni. Kohus määras võlanõude sundtäitmisele, ent seda kätte saada pole lootustki. Marek ei käi tööl ja on paljas kui püksinööp.
Kadri ei kurda, sest millestki, mida pole kunagi olnud, on raske puudust tunda. Ometi muutus aasta pärast lahutust tema olukord veel raskemaks. Kadri kanda jäi eluasemelaen korteri eest, kus ta ei ela ja mis talle ei kuulu. Miks see nii läks?
Raha ajab iiveldama, aga kulutada meeldib
Heldemeelsusega pole Marek kunagi hiilanud. Pere vajaduste asemel pidas ta alati tähtsamaks arvuteid ja muid tehnilisi vidinaid. "Vahel ta ütles otse välja, et kui me kohe arvutile uusi juppe ei osta, siis me lihtsalt sööme selle raha maha. Seda ei tohtinud juhtuda," muigab Kadri.
Kuna aga Mareki töö panga infosüsteemide haldurina oli tulus (tema palk oli krooniaja lõpus umbes 20 000 krooni), elas pere üldjoontes hästi. Seda seniks, kuni Marek otsustas tööga lõpparve teha.
Palgatöö ei pakkunud mehele enam pinget. Niisama äkki jättis ta pooleli ka õpingud IT kolledžis. Arvuti asemel hakkasid "patsiga poissi" paeluma hoopis pehmemad teemad: esoteerika, eneseotsingud ja ökoelu.
Marek: "Ma küsisin endalt otse, kas tahan tõesti olla selle süsteemi osa. Laenuhalduritele maksti tulemustasu. Kui koristaja tuli panka laenu küsima, kirjutas haldur talle miljon krooni, et ise kuidagi ära elatuda," lisades, et "kogu finantssüsteem – see ajas mind iiveldama. Tundsin end korraga lolliks tehtuna, raha nägemine ajas mind oksele."
Esialgu suhtus Kadri muutustesse mõistavalt ja pidades neid keskeakriisi ilminguks. Peagi seadsid aga Mareki kulukad loengusarjad ja õppereis Londonisse ohtu pere heaolu. Kadrile sai selgeks, et Marek ei otsigi püsivat töökohta, ja nõudis lahutust.
"Tema loogika oli selles, et äraelamiseks ei pea tingimata tööl käima. Istud kodus, leiad endas hingerahu ja varsti saadki miljonäriks," räägib Kadri.
Marek raiub vastu: "Kadrile oli tähtis vaid raha, raha ja veel kord raha. Ka lapsed kannatasid selle tõttu."
Marek läks elama Võrumaale. End paar aastat tagasi Läti piiri ääres sisse seades unistas ta ökoküla rajamisest. Kadri kolis pealinna. Korter Jõelähtmes anti kommunaalkulude katteks üürile. Ametlikult kuulub korter Marekile, aga laenu maksab Kadri... Pereema on sundseisus, sest mehe sissetulekust (väidetavalt 111 eurot, mis tiksub ökoküla rajamise stardikapitalist) pangale ei piisa. Makstamata samuti ei saa jätta, sest muidu arestib pank Kadri arveldusarve.
Tagantjärele Marek tunnistab, et tegi maale kolimisega finantsiliselt kehva valiku ja kannatajaks on tema lapsed. Praegu on Marek jätkuvalt koos kolme krantsi ja ühe kassiga küla ainsad elanikud.
Ta elab väga askeetlikult, kulutades kuus 20 eurot kütusele ja 90 eurot söögile. Laste toetamiseks ei jätku ka kõige parema tahtmise korral, sest kuu lõpus on Marek paljas kui püksinööp.
Marek Kadrile: Ära maksa sina ka!
Mullu juulis teatas pank, et Kadril tuleb enda kanda võtta järjekordne laen – 43 000 eurot mehe õppelaenu. Kadril kui laenu käendajal pole teist valikut, teatas pank. Iga kuu 60 eurot.
Pangakontoris tegi laenuhaldur Kadrile järjepanu naiivseid ettepanekuid: soovite laenupuhkust? Kirjutame kogu laenu teie nimele üle? "Ei, aitäh!" vastas Kadri ja lahkus pangast abi saamata.
Viimases hädas püüdis ta mängida mehe südametunnistusele. "Juhul, kui ma hakkan kõiki sinu kohustusi täitma, tähendab see ligi 300 eurot väljaminekut iga kuu. Lapsed peavad jällegi sinu heaolu ja kõrgete aadete nimel ohverdama suure tüki enda ülalpidamisest (söök, riietus jne)," kirjutas ta e-kirjas Marekile.
Seekord suutis Marek naist üllatada. Ta teatas, et peagi võib Kadri kergemalt hingata, sest laenud on minevik! Marekil oli plaan, mille õnnestumisel pidi pank oma võlanõuded korstnasse kirjutama.
"Palun ära sekku sellesse protsessi," nõudis ta tungivalt, pidades selle all silmas, et Kadri ei suhtleks pangaga ega sõlmiks ühtegi maksegraafikut.
Miks? Sest reaalselt raha laenamist pole tegelikult kunagi toimunudki, teatas Marek. „Ma saan aru, et sa ei mõista seda, sest raha ju kanti kontole ja korter sai ostetud, kuid siin on teatud nüansid, millest sa ei ole informeeritud."
Mullu detsembris avaldas Ekspress loo veidravõitu inimestest, kes on kuulutasid pankadele sõja ning kutsusid üles pangalaene kustutama. “Finantsmaailma vastane mõttelaad kogub viimasel ajal hoogu,” kinnitas SEB panga pressiesindaja Julia Piilmann Ekspressile, tunnistades, et pankasid pommitatakse küsimustega stiilis “kust teie laenuraha tuleb?”, “millega te raha laekumist tõendate?” ja “kas teil üldse on õigus inimestelt võlgu tagasi nõuda?”.
Pangainimesed ei viitsi skeptikutega avalikult debateerida. Üks tuntud finantsanalüütik põhjendas, et sama hästi võiks tuviga malet mängida. „Tuvi lükkab kõik nupud pikali ja ütleb, et tema võitis.“
Liikumise nimel kõneleb salapärane paarike – Argo Tammik ja Evelin Nahkur – kes esinevad teles ja peavad avalikke loenguid.
Hiljaaegu kinnitasid liikumise järgijad Swedbanki, Nordea ja Danske kontorite ustele kirjakesed teatega, et nüüdsest on pangad arestitud. "Ilmselt on inimesed teinud seda selleks, et kaitsta endi nõudeid pankade vastu," selgitab Tammik napisõnaliselt, kuid eitab oma seost arestimisega.
Tammiku ja Nahkuri tähelend toimus mullu kevadel. Tallinna TV ajakirjanik Andres Raid kutsus nad oma saatesse "Mõtleme taas". Saatest said indu ja inspiratsiooni paljud, teiste seas ka Marek. "Natuke teise mätta osast rääkisid nad asjadest, mille ma ise olin pangas töötades mõelnud," ütleb ta.
Just kevadiste telesaadete järel loobus Marek õppelaenu maksmisest.
Kadri ägestub: "Kui seni võis mõista, et mehel pole lihtsalt tööd, siis nüüd oli valik põhimõtteline – võtan pähe ja lihtsalt ei maksa!"
Mareki arvates mõistab eksabikaasa teda valesti. "Viitasin [telesaatele] vaid selleks, et lihtsalt lahti seletatuna Kadri mõistaks, et rahaloomega ei ole asjad hästi. Üritasin sellest 2009. aasta lõpus temaga rääkida, aga ta ei pööranud mingit tähelepanu, kuna minu jutt oli liiga tehniline."
Mareki sõnul räägivad Argo ja Evelin olulistest asjadest lihtsalt ja avameelselt.
Mullu oktoobris jätkus Kadri ja Mareki lahutusprotsess laste hooldusõiguste jagamisega. Marek ei põtkinud vastu, oli nõus, et lapsed lähevad ema hoole alla. Kohtusaalis häiris teda hoopis muu – nimelt kohtunik.
„Kui Marek teatas, et kohtunik peab talaari seljast võtma, vajusid advokaadil ja lastekaitse ametnikul suud lahti,“ muigab Kadri.
Mareki silmis sümboliseerib must talaar ebavõrdsust. Kohtunik seadvat end sellega teistest kõrgemale positsioonile ja näitab, et otsustab surnud hingede üle. Aga Marek ei ole surnud, ta on elus! (See on üks pankade-vastase liikumise keerulistest postulaatidest: kuulutada ajalehes, et nemad, pankadele mitte-maksjad, on elus inimesed. "Teatavasti on meie nimi sünnitunnistusel kirjas suurte algustähtedega, hauaplaadil aga trükitähtedega ning kuna pangakaardil on ka trükitähed, siis...)
„Kohtunik esitas seepeale vajalikud seadused ja jätkas peagi istungiga, sest kedagi teist tema rõivastus ei häirinud," meenutab Kadri.
Kadri, kes nüüd optometristi palgast kolme teismelist last kasvatab, ei soovi Mareki häbimärgistamist. Ta soovib, et karistada saaksid hoopis šarlatantid. Kui on veel neid, kes sarnaselt Kadrile on vandenõuteooriate tõttu kahju kandnud, sooviks ta ühineda ja esitada koos petturite vastu hagi.
Kahetunnise vestluse lõpus tunnistab ka Marek ise, et on teinud "halvas mõttes ekstreemseid valikuid", mille tagajärjel kannatas tema pere. Ta lubab, et saab varem või hiljem rahamurele lahenduse ja hakkab lapsi üleval pidama. Enne veel püüab ta tuge pakkuda vanimale pojale, kes lahutuse tõttu enim kannatas.